mitte ainult varjupaika, vaid ka vastutavat tööd fašistlikes salaluuretes.
Soome on saanud nõukogudevastase spionaaži ja diversioonide rahvusvaheliseks keskuseks, kontrrevolutsiooniliste provokatsioonide ja võltsimiste vabrikuks.
Meenutage, kust voolasid kõik pori ja laimu toobritäied Nõukogude maa kohta viisaastakute aastail, meie tormilise õitsengu aastail?
Riia valgekaartlikest urgastest ja valgest Soomest.
Meenutage, kuhu viisid kõigi salanõude, kõigi meie tublide tšekistide poolt avastatud kontrrevolutsiooniliste fašistlike salaurgitsuste niidid?
Hitleri Berliini, panide Poolasse ja valgesse Soomesse.
Meenutage, kes kõige sagedamini korraldasid piirikonflikte, nurga tagant tapsid meie tunnimehi, Nõukogude maa vapraid valvureid?
Saksa fašistid, rumeenia bojaarid ja valgesoome kaitseliitlased.
Meenutage, kes tappis 1936. aastal lasuga Soome territooriumilt nõukogude komandöri Spirini?
Neetud kaitseliitlased.
Meenutage, kes valas Kodumaa vahva kangelase piirivalvuri Andrei Korobitsõni verd, kes kuni viimase hingetõmbeni võitles diversantliku bandega ja hävitas vaenlased, kes rikkusid nõukogude piiri?
Ikka needsamad valgesoome lurjused.
Kõigis meie vaenlaste salaluuretes peeti Soomet „klassikaliste piirikonfliktide“ maaks. Teisiti üteldes, siin asuvad provokatsiooni ja nõukogudevastase vale meistrid, elukutselised mõrvarid ja bandiidid.
