Mine sisu juurde

Lehekülg:Tammsaare, Kõrboja peremees.djvu/125

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

«Ma ei tea, mis muidu… Müüme Kõrboja ära või anname rendile,» vastas perenaine.

«Mõtelge ometi, mis te räägite,» ütles Villu nagu hirmul, sest temal oleks nagu külm tuul südame alt läbi puhunud. «Mina võin ju sootuks pimedaks jääda, nagu arst mulle ütles, kui ta küsis, kas ma üksi olen või on mul juba perekond. Jumal tänatud, et üksi olete, ütles ta mulle, nõnda on ikkagi kergem, sest kes teab, kuniks teie päevavalgus ulatub. Pärast rääkis ta küll teisiti, aga seda ei või uskuda.»

«Aga Eevi oma pojaga?» küsis perenaine.

«Temaga on teine lugu,» vastas Villu, «tema kõlbab mulle ravitsejakski. Aga ega ma veel tedagi pole võtnud, istun nagu hunt aianurgas ja laksutan hambaid. Ah, preili, kui teaksite, kudas ma need päevad kui hunt hambaid olen laksutand!»

«Jätke kõik hambalaksutused ja tulge Kõrbojale peremeheks,» ütles perenaine, «seal on teid vaja, seal oodatakse teid. Tulge või täna sisse, tulge jalamaid, tulge pühapäevariietes.»

Perenaine palus, aga Villu oli järeleandmatu kui loom, keda kuhugi tahetakse ajada: ta läheb igale poole, aga mitte sinna, kuhu teda aetakse. Läbi tule ja vee läheb ta mujale, mitte sinna, nagu varitseks teda seal hädaoht, surm.

«Ei,» vastas Villu, «ei või. Kõrbojal jään teile risuks ja iseendale vaevaks.»

«Ärge muretsege minu eest,» ütles perenaine, «tulge ainult, kui aga Kõrboja teile meeldib.»

Aga Villu ei saanud muidu, kui pidi ka perenaise eest muretsema, ehk küll Kõrboja talle meeldis. Katkul võis Villu ükskõik kuidas edasi elada, ta võis kas üsna pimedaks jääda või veelgi mõne oma ihuliikmeist kaotada, ikka veel arvas ta, et maksab elada. Aga nõnda, nagu ta oli, või päris pimedana Kõrbojale minna, sellega ei saanud Villu mitte toime. Veel enam: Villu kippus Kõrboja perenaisega täna siin pimedas rääkides iseendalt küsima, kas tõesti maksab pimedana ja vigasena Katkulgi elada, kui nii hirmus tahaks kõige peale vaatamata minna Kõrbojale?

Eriti piinas see küsimus teda siis, kui perenaine lõpuks tal haigest käest kinni võttis, sellest kinni hoidis ja teda silitas, nagu oleks ta mõni Kuusiku sauna Eevi, kellega tal poeg. Ainult perenaine oli


125