tõusu tingimus võiks leida rahuldust, — kui meil reaalseid olusid tuleks arvestada ja mitte rahvaluule andmeid.
Ühe teisendi järele viskab Tõll vihas oma mõõga enesest kaugele järve (mu Eesti muistsed vägimehed, lk. 131), teise järele Linnu lahte, kolmandad teated vaikivad mõõgast.
Tõllu sel puhul avaldatud sõnade teisendid käivad mõnekorra teineteisele vastu. Korra ütleb ta: ainult ühe korra oleksin võinud inimesi aidata (mu Eesti m. vägimehed, lk. 131). Neist sõnust võib järeldada, et ta teist korda enam välja ei tule. Seda väljendab ta ka ühe teisendi väitega: Minu poolest põlegu kogu Saaremaa, ma ei lase ennast enam oma rahus segada. (Russvurm, Sagen, lk. 15.)
Teisendid, nimelt suurem hulk, ei sule ometi Tõllu tagasitulekut võimaluse piiridest väljaspoole, määravad aga selle teostamiseks raskeid tingimusi.
Need on järgmised:
1) Okaspuu kandku lehti, lehtpuu okkaid. (Süda, S. Tõll, lk. 62.)
2) Kadakas (kuusk) kandku lehti, kask okkaid (Eesti m. vägimehed, lk. 132)
3) Veri ulatugu härjale põlveni. (Oesel II, lk. 162.)
4) Sikksaare lahes kündku ader vagusid. (Oesel, sealsamas.)
5) Kui aeg. (Õp. Eesti Selts, mapp IV.)
Esimene ja teine tingimus kuuluvad sisuliselt ühte. Esimene väljendab mõtet üldiselt, teine spetsialiseerib seda enam. Üldiselt näikse puude muutuse mõte midagi võimatut sisaldavat. Siiski ei või selle nõude tekkimist saarlaste teeneks arvala; seda tunneb muudegi rahvaste mütoloogia, vähemalt ses mõttes, et kuivunud puu hakkab kasvama. Juba piibel annab seks näpunäiteid: Aaroni kepp õitseb ja kannab mandleid (4. Moos. 17, 23). Legend jutustab neitsi Maarja kosilase Joosepi kepi õitsemisest. (Bolte, Eupharion, 4, 323.) Kuivunud tamm hakkab haljendama ja kasvatab tõrusid (Grimm, Deutsche Mythologie II, lk. 800). Rootsi preestri peos tungivad kepist lehed välja (Afzelius, Svenska folkets sägohäfder II, 156). Nagu Eestis tuntakse lääneski juhtumit, mil latva pidi maha pistetud puud hakkavad kasvama. (Kühnau, Schlesische Sagen III, 1637; 1642; 1643.) Bernstadi pajud kasvatavad roosiõisi. (Kühnau, sealsamas 1904.) Need ja muud sarnased puude haljendamised ja õitsemised ei vasta küll täielikult Tõllu tingimustele, tuletavad aga siiski neid elavalt meelde. Puutõu muutus jääb Tõllu loole omapäraseks.
Taanlaste vägimehe Holger Danske elu hauas sarnaneb
93
