„Mehed teevad ka krutskid,“ vastas poiss.
„Viisakad mehed ei tee kunagi krutskid ja sinust saab viisakas mees,“ õpetas Tiina.
„Kui ma meheks saan, siis ma enam krutskid ei tee“, ütles poiss.
„Mis krutskid sa siis nüüd tahad veel teha?“ küsis Tiina.
„Seda ei või öelda, Karla ei luba,“ kostis poiss.
„Minule ikka võib, sest meie oleme kahekesi ühes nõus, meil on kahekesi saladused,“ rääkis Tiina. Aga see ei mõjunud, poiss jäi endiselt arvamusele, et ta ei või ütelda, mis krutskeid ta veel enne tahab teha, kui saab viisakaks meheks. „Mis krutskid sa oled siis juba teind?“ küsis Tiina lõpuks.
„Lasin sauna seina sisse märki,“ ütles poiss.
„Muud mitte midagi?“ küsis Tiina.
„Indrekul loopisin mättaid kraavi.“
„Aga seda ei tee ju ükski viisakas poiss, kes tahab meheks saada,“ seletas Tiina. „Oled sa ehk veel midagi teind?“
„Ema järelt pistan või kinni,“ irvitas poiss, „ja tüdrukute eest solgin klimbisupi ära, siis saan omale.“
„Ui häbi, häbi, häbi!“ rääkis Tiina ja keerutas sõrmega poisi nina all. „Nõnda ei saa sinust kunagi meest, mitte kunagi.“
„Saab,“ vaidles poiss veendunult vastu, „isa ütleb, et saab. Täiel mehel on krutskid ja minul tulevad ka juba krutskid.“
„Mina ei taha siis enam sinuga rääkida, kui sul on krutskid,“ ütles Tiina ja taganes aida otsas aia äärest eemale, kus nad olid seisnud, üks ühel, teine teisel pool.
See pani poisi mõtlema. Vähe aja pärast ta ütles: