Alles hiljem sai Indrek emand Lohu kurjuse õige põhjuse teada, nagu näis: Passelmannid julgesid end avalikult — lausa kogu majarahva kuuldes, isegi pererahva kuuldes — nimetada härraks ja prouaks, kuna niihästi Lohud kui ka kõik teised polnud isand ja emandki, vaid ainult meesterahvas ja naisterahvas, et mitte öelda lihtsalt mees ja naine või eit ja vanamees, nagu tegid seda keldrikorral asuvad elanikud. See oligi, mis ei mahtunud ei emand Lohu või nagu majas öeldi — Lohu naisterahva ega ka ühegi teise naisterahva karskesse hinge.
„Mis nad, mädandid, ekutavad oma härra ja prouaga,“ ütles emand Lohk ja lisas seletuseks juurde: „Meie majas on ainult üks õige härra ja proua, see on nimelt majaperemees ja tema naisterahvas, aga kõik teised, kes seda olla tahavad, on paljad ekutised, seda ütlen neile enestele suu sisse, kui nad õtte kuulda tahavad. Sest kus on neil stepid ja klaverid ja kõik, kui nad on härra ja proua? Aga näe pereproual on. Tõmmaku nemad ka nöör hoovi peal üles ja lasku kojamaadami oma stepisid kloppida, aga pole neil kojamaadami ega stepisid ega niuhkugi.“
Nõnda arvas emand Lohk Passelmannide kohta ja tema arvamist jagasid ümberkaudu kõik, ka pererahvaski oma klaveri ja „stepidega“. Üldse oldi Passelmannidele kuri ja kade, et nad julgesid end teistest paremaks pidada ja et mehe teenistus näis lubavat naisele ulavat laisklemist, kuna teised pidid ründama hommikust õhtuni, et majapidamises ots otsaga kuidagi kokku saada. Teised naised käisid, kes sadamas, kes pesu pesemas, kes „saksu“ passimas, kes muidu päeviti tööl või kes seda ei teinud, see „ratsutas“ kodu oma lapsi või ajas masinavänta ümber, nagu tegi seda emand Lohk, nõudes enesele selle eest pisut kõrgemat aukraadi, kui oli see omane pesupesijaile, puuladujaile või isegi neile, kes kasvatasid oma lapsekarja. Emand Lohk nõudis endale kõrgemat aukraadi veel sellepärast, et tema oli ainukene inimene siin majas, kel oli kahetoaline korter, kuigi andis teise toa välja. Pealegi — see oli endine majaperemehe enda korter, kui elas veel praeguse peremehe õn-
