Nende sõnade mõju oli lastesse otse masendav: kes karjatas, kes tegi mingisuguse ebamäärase liigutuse, kes tammus jalgel. Indrekul läks äkki kõik silmade ees mustaks ja ta pidi käega soemüürist tuge otsima, et mitte tuikuda või isegi kukkuda. Talle tundus, et kergem oleks olnud kuulda isa surmast kui peksmisest.
„Ja sinu, Indrek, lubasid nad maha lasta või võlla tõmmata, kui nad su kätte saavad,“ segas isa laste tundmusvalingut. „Nad ütlesid, et sina ja sinusugused on see kurjajuur, mis tuleb põhjani välja kiskuda.“
Alles hiljem isa seletas asja lähemalt, sest laste kuuldes ei tahtnud ta kõike öelda. Neile kinnitas ta ainult omakorda, et Indreku kojutulekut ei tohi ükski elav hing teada, sest see tooks temale surma ja teistele kõigile suure häda kaela. Suure häda all tuli mõista Andrese enda kinnivõtmist ja eluhoonete mahapõletamist, nagu isa jutustas pärast nelja silma all Indrekule. Seda oli talle öelnud kirikuõpetaja, sest ka see olnud peksmise ja mahalaskmise juures, andes jumalaarmu neile, kes seda soovinud. Aga soovijaid olnud vähe, sest mehed saanud varemalt teada, et õpetaja tahtvat nüüd sõjaväe abil vanu võlgujäänud kirikumakse sisse nõudma hakata, ja sellepärast surid mehed ennem ilma jumalaarmuta, kui et oleksid temalt midagi vastu võtnud. Meid tahetakse püssitikkudega kirikusse ajada, öelnud mehed ja arvanud, et ennem lähevad nad püssidega põrgu kui kirikusse, nii hirmus kanged olnud inimeste südamed. Aga Andres arvas, et kui oleks tähele pandud tema palvet ja peksmine muudetud mahalaskmiseks, siis oleks tema küll õpetajalt vastu võtnud jumalaarmu, aga nüüd on tema ära vandunud kiriku ja usu ning isegi jumala.
„Seda räägin ma ainult sinule, Indrek,“ ütles Andres peaaegu keskööl, kui nad läksid kahekesi hobustele öösiks heinu ette andma. Isa seisis, pihtkasukas seljas, peaaegu kummargil oma sootuks vimma kiskunud pihaga, latern pahema käe könksus sõrmede otsas. Tuli valgustas vaevalt ainult nende lähemat ümbrust ja laskis paista paaril hobuse sabal ja tagajalal, kuna heinu krõmpsutavad suud asusid juba pimedikus. Õhku täi-
