„Mõistan,“ vastas Indrek, „aga mina mõtlesin, et ka sõdur on inimene ja…“
„Inimene, inimene!“ hüüdis Kröösus. „Mis on revolutsioonil tegemist inimesega? Revolutsioonil on tegemist ainult revolutsionääriga ja tema vaenlastega ning nende vahel seisab laetud tuleriist, laad revolutsionääri, rauaots tema vaenlase poole — nõnda!“ Kröösus pistis revolvriotsa Indreku ninale nii ligi, et see hoopi kartes tahes või tahtmata lõi pea pisut tagasi. Samal hetkel Indreku silm ei tabanud mitte ainult Kröösuse kõhna ja kahvatut nägu, valgeid silmi ja õhukesi pingul huuli, vaid ka Attila vaimustuses säravat pilku eelmise selja taga. „Pidage meeles,“ jätkas Kröösus natukese aja pärast, „inimene on revolutsioonis ainult materjal ja sellepärast ei loe üldse kaasa. Sest kus on inimene, seal on ka varsti tõde ja õigus, aga niipea kui saabuvad need, on revolutsioonil jalg kõril. Nõnda arvan mina. Olen veel kord rääkinud teiega kui seltsimehega, kui see ei aita, siis seisab meie vahel dünamiit ja tina.“
Indrek oleks ju võinud oma kasuks meelde tuletada sõduri tõotust, et tema ei tõsta relva oma heategija omaste, sugulaste, sõprade ja tuttavate vastu ja et ta tahab selles sihis mõjustada ka oma seltsimehi. Ühe sõnaga — ta oleks võinud katsuda seletada, et tema teo otseseks eesmärgiks oli kanda revolutsioon sõjaväkke, luua sõbralikud sidemed vaenlase leeris revolutsiooni võidu kindlustamiseks. Aga see tuli tal alles siis meelde, kui ta istus juba koeramamma juures lauas ja muretses oma heledale kõhule varju. Tema süda oli lõpmata raske ja nukker ning tema meeleolu alla nulli. Ainult näljakustutamine mõjus nagu pisut ergutavalt ja tal tuli meelde, kuis ta oli mõni kuu tagasi istunud siinsamas, kasaka nuudi verine arm kaelal. See arm oli tema esimene kannuste teenimine revolutsiooni okkalisel võitlusväljal ja täna oli tal tundmus, nagu oleks ta nüüd kaotanud kõik. Tema rõhutud meeleolu torkas majaprouale ja tema lahutamatule kaaslasele, lõõtsutavale koeralegi silma, kes püüdis Indrekut nähtavasti sellega lohutada, et katsus oma keele suhu tõm-
