— 656 —
täitmise pärast ikka otsimisele saadeti, tarwilise näpunäite, kuda seda toimetada. Otsiti meest, aga ei leitud. Tuttaw asi! Ja Riiga läks mõne aja pärast — ning see mõni aeg oli õieti pikk — ametlit-kuiw ja ametlik-tõsine wastus: Juhan Leinbergi nimelist kurjategijat Tauria kubermangus ei ole!…
Krimmi herrased kaitsesiwad Eestist saadud töö- ja maksu-jõudusid Balti herraste tasuwiha wastu aga weelgi südimalt, mis loo täienduseks nimetamata ei wõi jääda.
Kolga mõisa saks mõtles oma Krimmi läinud tööorjadele seega kätte maksta, et ta nendest üheksat noortmeest soldatimundrisse tahtis toppida. Kaks aastat järgemisi nõuti mehi, kes 1862 a. Krimmi tulnud, siit taga; nad pidiwad Kolga walla eest — et grahwi herra tööjõuud mitte weel rohkem ei kahaneks — wäeteenistusesse minema. Aga et Krimmis tugewatest töökätest niisama suurt lugu peeti kui Kolgas, siis otsiti mehi suure hoolega sealt, kus neid ei olnud. Nõnda jäiwad nad esimesel, kui ka teisel sügisel kinni wõtmata. Et taganõudmise alt üleüldse peaseda, pöörasiwad mehed kohalise ülemuse nõuandel palwega ministri poole, et neid kui asunikka wäeteenistusest wabastataks, mis ju ka asumise-tingimistes tõotatud oli.
Palwet täideti.
Kolga wald pidi enese eest ise mehed andma.
Luhta läks seegi sakslik tasumise-wigur.
