— 568 —
saadikute läbi toimetada lasta. Wiimasel puhul oli waja saadikuid ära määrata, nende mineku üle mõtteid wahetada, teekulu ära jagada jne.
Ei jäänud siis muud nõu järele kui otsustati koosolekut salaja ära pidada, saagu, mis saab. Paar julget Albu meest astusiwad asja etteotsa. Ühe üksiku koha peremees, wa’ tubli Pearn Hein, oli walmis, nõupidajatele oma katuse all, Mäetaguse peres, koosolemise-paika andma. Salamahti läks Albust teiste waldade wäljarändajatele teade koosoleku aja kohta kätte. Sügisese pimeduse warjul talwe-kuu algul, koguti seepeale tasahiljukesti määratud õhtuks Mägede talusse ja peeti koosolek „kinniste uste taga“ tasahiljukesti ära.
Nõupidamine wiis muu seas otsusele, passisid mitte postiga Krimmi läkitada. Mitte ainult polnud postitalitus tol ajal küllalt usaldataw, waid terwe toimetus ilma omapoolse wolimeheta, kellel ka enesel asja kohta osawõtmist oleks, näis meestele käsitu olewat. Ennem taheti suuremat kulu kanda ja saadikud passidega Krimmi läkitada. Leidus ka ustawaid mehi, kes walmis oliwad, säärasid kohusid oma peale wõtma — üks Albu wallast, kellele hiljem weel paar „priitahtlikku“ kaaslast juurde seltsisiwad, ja teine Wihula wallast. Uue aasta algusel, kui passid Toompealt käes, pidiwad mehed teele minema, et Krimmist nii pea, kui toimetused joones, tarwiliste dokumentidega kodu tagasi pöörata, mispeale siis rahwas kodumaalt pidi lahkuma.
