Mine sisu juurde

Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/551

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 550 —

oli. Ta häwines ruttu jälle wastandlise mõju läbi, mis Anu läbikäimisest maltswetlastega ja nende fanatliste juhtidega tuli, elawast läbikäimisest wanematega, Tõnu-Peetri usuwennaga, lugeja Mariga ja teiste kirgliste palwe-inimestega. See mystikline mõju oli palju wõimsam luulemeelse, ärdahingelise, soniw-waimlise naisterahwa kohta, kui Seenepalu rahwa tugew-terwe, awalik-kaine eluproosa mõju, wõimsam ka, kui Taaweti katsed, tema ajus tekkinud tumeduse-kudesid mõistuse-tulega ära häwitada. Anu sattus warsti jälle, ikka harwemaks ja lühemaks kahanewad silmapilgud wälja arwatud, oma endise elu sisse, mis kokku oli jätkatud ääreta ja piirita meeletuse orjusest.

Ja siisgi ei kaotanud Lõhmus lootust, et Anust kord jälle „inimene saab“, nagu ka Anu lootust ei kaotanud, et Taawetist kord inimene saab. Weider paar! Üks neist kentsakatest inimese-paaridest, kes kuidagi tawaliku targa karakteri-karbi sisse ei sünni. Hoolimata nende wahel haigutawast waimlisest lõhest ei suutnud nad üksteisest lahus olla, ei raatsinud teineteisest ilma jääda, tundsiwad waikimata igatsust teineteise läheduse järele. Nad pigistasiwad silmad kinni endi waenulise wahe kohta ja hoidsiwad käed üle lõhe koos. Nad oliwad nagu kaks põdejat, kes, teineteist rawitsedes, kannatlikult üksteise paranemist ning terwekssaamist ootawad, hoolimata kõige halwematest märkidest.

Kewade tuli ja tõi nähtusi kaasa, mis Lõhmuse ägama pani oma naise waimu-terwise paranemist oodates. Sest need nähtused rääkisiwad paranemise asemel selgel keelel haiguse raskemaks-minemisest.

Maltsweti usu awalikkude tegelaste seas, kes 1861. aasta suweks häwitawat sõda ette kuulutasiwad, oli üks agaramatest Lõhmuse Anu. Ähwardawa sõja sonisiwad need usutargad, nagu teada, Piiblist wälja, Piibli tumedamatest weergudest. Enne sõda, sõja eest, pidiwad „armu saanud hinged,“ õige- ja puhtausulised maltswetid, Kanaanimaale ära peasema, kuhu prohwet neile asupaikasid oli läinud walmis waatama. Kahtlust õnneliku Kanaanimaale peasemise kohta tohtis niisama wähe olla, kui sõja tuleku kohta.