— 488 —
eest ei mõista tänno anda, seda peab kitsikus ja nappus õppetama. Karel, w’a wend, mul on raske sedda üttelda, agga mis se salgamine aitab: meie Eeste suggu rahwas kardame ka saggedaste niisuggusi asjo, mis meil tarwis ei olle, ja äggame mitto üsna ilma häddata. Mõtle isse (sa tunned jo *** makonnas *** walda?) selle ja selle tallopoja peale. Nende maad on, nago iggas waldas, ühhel suremad, teisel pissemad, agga keikil rendi peal nende käes. Mis neil wigga on? Ma tunnen peremehhi nende seas, kes ommal kohhal mitme mõisnikuga mitte ei wahhetaks. Nenda kui K— Mihkel, T— Ado, S— Maddis ja mitto teisi. 4 wanna hobbust ja 2 sälgo rehhal, 9 lehma lüpsmas, 4 wasikast koples, sügise liggi 40 lammast nita, 4 suurt orrikast numa peal, 10 wakkamaad rukki külwi, süggise ladal 2 suurt härga, 2 lehma (teine ahher, teine kandja), ja weel peale seda 20 wakka rukkid, 10 wakka odre, 30 wakka kaero ja 50 leisikat linno müa j. n. e. Mis sa sest arwad, Karel? — Hakkame nüüd nattuke kokko rehkendama. T— Ado müüs ärra ja sai aastal 1860
Härja parist 90 rubl. — kopp.
Ahtra lehma eest 24 „ — „
Lüpsja lehma eest 17 „ 50 „
20 wakka rukkiste eest 45 „ — „
10 wakka odrade eest 20 „ — „
30 wakka kaerte eest 37 „ 50 „
50 leisika lindade eest 112 „ 50 „
45 wakka kartohwlite eest 45 „ — „
9 leisika wöi eest 31 „ 50 „
Eks se mitte ühtekokko wälja ei te 433 rubl. — kopp.
Arwa isse järele, Karel, kas pole tõsi? Linnast osta ei olnud Adul muud, kui sool ja raud, mõni nael tubbakat ja naestele nattuke sinnikiwwi ja muud tühja krami, mis suurt ei maksa. Wälja andis temma: aastane kohha rent 75 rubl. 87½ kopp. ja nelja mehhe pearahha, kus muud wallamaksud sees olid, aastas 9 rubla; peale sedda kirrik-
