päriti, seletas ta, et see kõik on tühine väljamõeldis isa rahustamiseks. Temal, Kustal, olnud ema kaudu teada, kuidas Jürka kahtlustanud noort Antsu oma esimese tütre Maia hukutamises ja kuidas ta ähvardanud niihästi vanal kui ka noorel Antsul kaela käänata, niipea kui ta asja jälile saab. Kusta arvanud, et Jürka tänane raevutsemine põhjeneb suurel määral Maia surmas, ja kuna ta jõuga isale vastu ei saanud, siis läks ta oma väljamõeldisega – tema uputanud noore Antsu. See rahustanudki Jürkat sel määral, et Kusta oleks võinud ta ilusasti põlevast majast välja tuua, kui mitte tuletõrjujad ja politseinikud poleks vahele seganud. See rikkunud kogu asja, muidu oleks võidud praegu Jürkat ennast üle kuulata ja kõige kohta selgust saada.
Kuigi Kusta seletus oli tõenäolik, ei lastud teda ometi vabaks ja nõnda pidid Jürka matma võhivõõrad. Et ükski nendest, kes pidasid end paremaks, ei tahtnud seda teha, siis leiti viimaks üks kraavikaevaja, üks turbalõikaja, üks kivilõhkuja ja üks mustusevedaja, kes olid valmis Jürka maha viima, aga needki tingimusel – iga mehe peale pool toopi puskarit, mis antakse hommikul enne teeleasumist kätte. Neli meest kulus sellepärast ära, et Jürka pidi maetama surnuaiale, kus puusärk tuli köitega ilusasti hauda lasta, nii et ta jääks püsti, mitte küljeli või selili, mis raskendaks või takistaks viimselpäeval ülestõusmist. Oleks Jürka maetud surnuaia taha, siis poleks vaja olnud ülestõusmist arvestada, sest sealt ei tõuse niikuinii enam keegi kunagi, ja nõnda oleks matmiseks piisanud kahest mehest küllalt.
Kuna nüüd matuselisi oli neli, siis oleks neil ühehobuse-vankris olnud ühes puusärgiga kitsik või osa mehi oleks pidanud kordamööda maas käima. Nõnda siis anti kahehobuse-vanker, kuhu pandi tublisti õlgi, et oleks pehmem sõita niihästi surnul kui ka elavail. Ja et ei sünniks õnnetust, rakendati vankri ette kaks vana väsinud tööruikat, kel seljad sedelgate alt kärnas ja kaelad rangide alt verised, jalad kanged ja kõverad, pead ripakil ja kõrvad lontis.
Kui kõik oli juba valmis minekuks, puusärk vankris, kaks meest juba tema kaanel istumas, üks vankri eesotsas õlgedel, neljas ohje pihku võtmas, saabus Peetri Viiu Riiaga, kellele ta oli oma vana suurräti ümber sidunud, et tal poleks külma karta.
215
