Mine sisu juurde

Lehekülg:Põrgupõhja uus Vanapagan.djvu/213

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

vahetati ta närude vastu ümber. Närudega kaetuna heitiski Jürka oma laudkasti.

Oli lahendamata kaks olulist küsimust: kuhu Jürka matta ja kes lähevad teda matma? Alguses valitses üldine arvamine, et Jürkat ei või mingil tingimusel õnnistatud mulda, s.t surnuaiale, matta, vaid ainult surnuaia taha. Oli isegi neid, kes arvasid, et on üsna asjata vaev teda surnuaia tahagi vedama hakata, kõige õigem ja lihtsam oleks siiasamasse Antsu maa peale auk kaevata ja ta sinna sisse lükata.

Kuid siis astusid naised Jürka eest välja. Ei olevat mingit põhjust temaga sellepärast kui loomaga ümber käia, et ta oli tugevam kui tema matjad. Ja isegi kui ta olekski olnud Vanapagan, siis oleks ta maailma tulnud jumala tahtmist mööda, ei muidu. Seda pidi tõendama seegi, et ta käis lauakirikus ja kõik. Tema elas nagu iga teinegi ristiinimene ja sellepärast tuleb ta matta mitte surnuaia taha, vaid surnuaiale. Ja kui õpetaja peaks selles takistusi tegema, siis…

Aga õpetaja ei teinud selles mingeid takistusi, sest Jürka polnud ju enesetapja, vaid tulekahju ohver.

„Kas siis õpetajahärra ei mäleta, et Jürka ei tahtnudki taeva saada, kuidas võib teda siis õnnistatud maale matta?“ küsis kiriku vöörmünder.

„Jürka kinnitas alati, et tema tahab õndsaks saada, sellest piisab,“ vastas õpetaja.

„Aga ta tahtis ju õndsaks saada selleks, et põrgut edasi pidada.“

„Mis sest, armas hing, põrgu on jumalast seatud.“

„Aga kui ta oli ometi Vanapagan, nagu paljud märgid tõendavad ja ta ise uskus, mis siis?“

„Selle peale, armas hing, võin ma öelda: ärgem sõdigem jumala armunõu vastu. Kui jumal arvas heaks kuradi inimesena maailma saata, nagu ta varemalt saatis oma poja, siis ei ole meil surelikkudel selle kohta miskit ütlemist. Me peaksime ainult oma südamed ja neerud läbi katsuma, kas me ei talitanud elava kuradiga sama mõistmatult nagu jumala pojagagi. Kõige õigem oleks siiski öelda: Jürka ainult uskus, et ta on Vanapagan, ja see usk oli tal nii kindel, et ei mina ega ükski teine suutnud seda kõigutada. Selleski näeme jumala seletamatut armunõu: ebausu teeb ta ikka kindlama kui õige usu. Me tõstaksime tõepoolest mäed paigast, kui meil oleks


213