„See olnud lahti ja tema läinud teda kinni panema, enne aga tahtnud pisut ilma vaadata ja… sa tead ju seda naiste asja, ikka pisut toimetamist ja käimist, liiatigi kui juba nii pime, et kaugemale enam ei paista. Ja tal oli ju aastakaup, seda pea meeles, nii et kui selgub, et oled ta põhjuseta ära ajanud…“
„Kuis nii põhjuseta?“
„Noh, kui sa ei saa tõendada, et…“
„Ma sain talt ju peki ja niidikera kätte.“
„Seda küll, aga kuidas sa tõendad, et ta tahtis nad ära varastada?“
„Ta ju ise ütles, et viib naabriperenaisele, see tikib talle särke.“
„Kes kuulis, kui ta ütles?“
„Kes… Mina ise.“
„Kes veel?“
„Aga kes siis oli siin kuulmas?“
„No näed, peale sinu pole keegi midagi kuulnud. Ja Mall muidugi salgab kõik maha, et pole midagi öelnud. Võiks ju küsida naabriperenaiselt, kas ta õmbleb või õmbles Mallele särke, aga ega sa ometi arva, et see seda tunnistaks, kuigi see nõnda oleks. Kõik salgavad ja sinul pole mingit tõendust, et Mall tahtis varastada. Sina lihtsalt laimad teda, sest sa ei taha või sul ei ole talle palka maksta ja nõnda katsud ta vargaks teha, et siis poleks tarviski maksta.“
„Kuule, Ants, ma olen sind tänini oma sõbraks pidand, aga sina oled selle varganäoga ühes nõus.“
„Kulla Jürka, ma tahan sind ainult aidata ja ma seletan sulle ainult seda, mis Mall võiks öelda, kui asi ulataks kohtuni.“
„Miks kohtuni?“
„Noh, kui Mall hakkab oma palka nõudma, nõuab seda, mis võlgu, ja ka seda, mis ta oleks pidanud saama, kui ta oleks aasta täis teeninud.“
„Nii et töö on tegemata, aga palga peab maksma?“
„Just nii: tööd ei ole, aga palk on, sest nõnda on seadus.“
„Kes niisukese seaduse tegi?“
„Kel vägi ja võimus, need, ja nemad on jumala asemikud maa peal.“
Jürka vaikis tükk aega ja ütles siis:
„Nii et kui kihutad varga minema, siis pead talle palka maksma?“
187
