Mine sisu juurde

Lehekülg:Põrgupõhja uus Vanapagan.djvu/147

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

Vanapaganale ainult naeru peale. On aga Jürka ainult Jürka, noh, siis pole niikuinii midagi karta.“

„Ainult, et ta võib su maha lüüa,“ lausus õpetaja.

„Ainult, et võib mu maha lüüa,“ kordas Ants.

„Ja seda kardad sa vähem kui Vanapaganat?“

„Kardan vähem, sest surema peab ikka.“

„Siis ei või sind ükski päästa,“ otsustas õpetaja.

„Jürka ütleb sedasama.“

„Oled sa siis temaga ka neist asjust rääkind?“

„Olen. Ja tema ütleb: tehku inimene mis teeb, põrgu tuleb ta ikka. Ma küsisin: kas mina ka? Sina ka, vastas Jürka. Aga õpetaja? küsisin edasi. Õpetaja ka, kinnitas tema ja lisas: kõik, kui mina saan õndsaks, see tähendab tema, Vanapagan.“

Õpetaja vaikis. Ta oli uuesti toolile istunud. Tema südant puutus imeline soe hoog, nagu oleks jõudnud temani mingi vaikne veevirvendus. Seal ta nüüd on see inimene, kes usub, et ta on Vanapagan, lausus õpetaja endamisi: tema saadab mu põrgu, aga ise tuleb paluma, et ma aitaks ta lapse taeva. Noh, mis teen mina, tema hingekarjane, niisugusega ja mis peab tegema armas jumal? Ei muud, kui peab halastama. Ja mis teha selle kavala Antsuga, kes on nii põhipatune, et ta ei karda isegi mahalöömist? Peab ta uksest välja ajama, kuni ta meelt parandab? Aga ega ta ei paranda ju. Või peab ta võimude kätte toimetama, et talle mõistetaks seadust mööda? Ah, õpetaja on juba liiga vana, kui et uskuda võimude seaduslikkust või seaduse õiglust, Ants ise on maksvad seadused teinud ja Ants ise kasutab neid. Pealegi, tema, õpetaja, pole ei võimude sulane ega seadusejünger, vaid armu- ja halastusekuulutaja.

„Nii see on, armas Ants,“ rääkis õpetaja viimaks. „Sest pole midagi, kui nõnda mõtleks ainult Põrgupõhja Vanapagan, aga nõnda mõtlevad kõik, ka sina.“

„Mina mitte.“

„Siiski, Ants. Sina ja kõik teised tulete oma pattudega minu juurde, et lohutust leida, nagu oleksin mina mõni kurjategijate sõber ja kambamees. Miks ei lähe te nende juurde, kes mõistavad õigust seaduse järele? Ei, te tulete siia, tulete sellepärast, et usute – mina lepin iga kuriteoga, ükskõik kui suur ja hirmus ta ka oleks. Kristus talitas


147