Mine sisu juurde

Lehekülg:Oblomov Gontšarov-Tammsaare.djvu/67

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

labidas, kang, rauast uksekäepide või niisugune tool, mida naljalt juba paigast ei lükka.

Mõni asi, näiteks küünlajalg, lamp, jooneleht või kirjapress, seisis kolm-neli aastat omal kohal ja tal polnud midagi viga, aga niipea kui Zahhar selle korraks pihku võttis — oligi katki.

„Oi,“ ütles ta sealjuures mõnikord üllatunult Oblomovile. „Vaadake, härra, kus imeasi: võtsin selle viguri korra kätte, ja juba lagunes ära!“

Teinekord ei öelnud ta midagi, vaid katsus katkise asja hästi kähku salaja oma kohale tagasi panna ning pärast Oblomovile kinnitada, et härra ise on selle katki teinud; vahel aga vabandas ta end sellega, nagu me eespool nägime, et igal asjal, olgu ta kas või rauast, peab ükskord lõpp tulema, sest ega ta ometi igavene ole.

Esimesel kahel juhul võis temaga veel vaielda; aga kui ta äärmises hädas võttis appi viimase argumendi, siis oli iga vasturääkimine kasutu ja õigus jäi edasikaebamatult temale.

Zahhar oli kord ise määranud endale teatava tegevuspiiri kindlaks ja kunagi ei astunud ta vabatahtlikult sellest üle.

Hommikul tõi ta teemasina, viksis saapad ja harjas neid rõivaid, mida isand oli küsinud, kuid mitte mingil juhul neid, mida ta ei küsinud, seisku need või kümme aastat kapis.

Siis pühkis ta — seda küll mitte iga päev — toa keskpaiga üle, ilma et ta nurki oleks puutunud, ja äigas tolmu ainult sealt, kus laud oli lage, ta ei viitsinud asju paigalt tõsta.

Pärast seda arvas ta enesel juba õiguse olevat millegi eest muretsemata ahjuasemel tukkuda või Anisjaga köögis ja teenijasperega väravas lobiseda.

Kui teda peale selle veel midagi teha kästi, täitis ta käsku vastumeelselt, enne veel vaieldes ja tõendada püüdes, et käsk on mõttetu või koguni võimatu täita.

Ja mitte mingi abinõuga ei saanud teda sundida võtma mõnda uut punkti tema enda poolt koostatud igapäevasesse tööplaani.

Kui tal kästi midagi pesta, seda või teist tuua-viia, siis tegi ta seda tavaliselt vastu urisedes; aga kui taheti, et ta seda edaspidigi hakkaks käskimata tegema, siis oli asjatu seda loota.

Teisel ja kolmandal päeval ja nii edasi pidi sama asja ikka uuesti teha käskima ja temaga pahandavasse vaidlusse astuma.


68