„Issand jumal! Kallaletung! Appi!“ karjus Tarantjev.
„Zahhar! Viska see lontrus välja ja ärgu ta oma nägu enam näidaku!“ hüüdis Oblomov.
„Olge head, seal on teile jumal ja seal on uks!“ ütles Zahhar, viibates enne pühapildi ja siis ukse poole.
„Ma ei tulnudki sinu juurde, vaid vaderile külla,“ lõugas Tarantjev.
„Jumal kaasa, Mihhei Andreitš, ei ole mul teid vaja,“ ütles Agafja Matvejevna. „Te olite vennakse külaline, mitte minu! Mul on teist kõrini! Käite siin preekimas ja lakkumas — ja haugute veel pealegi!“
„Ah nii! Või nõnda, vader! Hea küll, te saate veel venna käest! Ja sina maksad mu auteotuse eest kallist hinda! Kus mu kübar on? Kurat võtaks teid! Röövlid, mõrtsukad!“ karjus Tarantjev üle hoovi minnes. „Sa veel maksad selle eest!“
Koer haukus ja kargles keti otsas.
Pärast seda ei saanud Oblomov ja Tarantjev enam kunagi kokku.
VIII
Stolz ei käinud mitu aastat Peterburis. Ainult ühe korra sõitis ta Olga mõisa ja ka Oblomovkat üle vaatama. Ilja Iljitš sai temalt kirja, milles Stolz manitses teda maale sõitma ja kordaseatud mõisat oma kätte võtma; Stolz ise aga sõitis Olga Sergejevnaga Krimmi lõunaranda, ja seda kahel põhjusel: oma äriasjade pärast Odessas ja naise tervise pärast, mis oli sünnituse järel korrast ära.
Mere äärde, vaiksesse kohta asusid nad elama. Nende maja oli väike ja lihtne. Nii nagu selle välisel kujundusel, nii oli ka sisseseadel oma eriline ilme, mis vastas omanike ideedele ja maitsele. Palju varandust olid nad tulles kaasa toonud, teist nii palju saadeti neile Vene- või välismaalt järele — küll pakke, küll kirste ja koormaid.
Mugavuse armastaja oleks vististi õlgu kehitanud, nähes mööbli mitmestiilsust, igivanu maale, käteta või jalgadeta raidkujusid, vahel isegi halbu, kuid mälestuste tõttu kalleid gravüüre ja muud kribu-krabu. Ainult asjatundja silmad oleksid ehk nii mõnelgi juhul ahnusest põlema süttinud, vaadates üht või teist pilti või koltunud lehtedega raamatut, vana portselani, kive ja münte.
Kuid selle eri aegadest pärineva mööbli ja nende piltide keskel, kõige selle kribu-krabu keskel, millel polnud teiste
436
