gegi mind enam laulda, nõnda ma enam ikka ei laula… Oodake, ühe laulu laulan siiski veel,“ ütles Olga, kuna tal endal palged õhetama lõid ja silmad särama hakkasid; ta istus klaveri ette, võitis paar jõulist akordi ja hakkas laulma.
Jumal küll, mis selles laulus kõik oli! Lootusi, tumedat kõuekartust, tõelist kõuekõminat, õnneõhinat — see kõik helises seal, mitte laulus, vaid laulja hääles.
Ta laulis kaua, aeg-ajalt Oblomovi poole vaadates ja lapse kombel küsides:
„Kas aitab juba? Ei, see veel,“ ja laulis edasi.
Ta palged ja kõrvad hõõgusid erutusest; ajuti ergas tema noorel näol südamevälkude kuma, plahvatas küpse kire lõõm, nagu elaks ta juba hinges läbi kauget, eesolevat elujärku, samas aga kustus see üürike tuli ning hääl helises jälle hõbedaselt ja värskelt.
Sama elu lõkendas ka Oblomovis; tal oli tunne, nagu elaks ja tunneks ta seda kõike mitte see tund ega teine, vaid juba aastaid…
Pealtnäha olid nad liikumatud, kuid mõlemad lõõskasid seesmisest tulest, värisesid samast tundest; mõlema silmis olid samast meeleolust sündinud pisarad. See kõik kuulutas kirgi ette, mis pidid nähtavasti tulevikus Olga noores hinges lõkkele lööma, praegu aga alistus see vaid uinuva elujõu mööduvatele, põgusatele virvetele ja puhangutele.
Neiu lõpetas kaua kõlava akordiga, millesse vaibus ta hääl. Siis vakatas ta, pani käed sülle ning vaatas liigutatult ja hingestunult Oblomovile otsa: mida tema tunneb?
Hingepõhjast tõusnud, vastärganud õnnekoit säras Oblomovi näol; pisarais pilk kohtas neiu oma.
Nüüd võttis Olga, niisama tahtmatult nagu Oblomov toona, tal käest kinni.
„Mis teil on?“ küsis ta. „Milline nägu teil peas on! Mispärast?“
Aga ta teadis, miks Oblomovil on selline nägu, ja oma sisimas oli ta vaikselt võidurõõmus, tundes head meelt oma mõjust.
„Vaadake peeglisse,“ ütles ta ja osutas naeratades peeglist paistvat Oblomovi nägu, „silmad hiilgavad, jumaluke, seal on ju pisarad! Kui sügavalt te muusikat tunnetate!…“
„Ei, ma ei tunnetanud… muusikat, vaid… armastust!“ ütles Oblomov tasa.
Olga laskis silmapilk tema käe lahti ja muutus näost. Ta
195
