Mine sisu juurde

Lehekülg:Noored hinged Tammsaare 1909.djvu/54

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

ära ei närtsiks! Ta ei torka enam, ma lõikasin okkad tal küljest ära. Wõi meeldiwad Teile ehk okastega roosid?


Terwitades
Teie ammuaegne tuttaw.“

Roosi juurde pöörates leidis üliõpilane, et sellel tõepoolest okkad maha oliwad lõigatud.

„Kes Teid saatis?“ küsis Kulno ekspressilt, kes ära tahtis minna.

„Üks naesterahwas.“

„Wana wõi noor?“

„Wist noor.“

„Teate seda kindlasti?“

„Ei, nooreherra, ma ei pannud tähele, aga ta andis mulle kakskümmend kopikat“, seletas wanamees, et näidata, missugune see naesterahwas oli, sest mitte sagedasti ei anta ühe käigu eest nii kõrget tasu.

„Ja sellepärast oli ta noor?“

„Nojah, noored on heldemad kui wanad, iseäranis kui nad lillesid saadawad.“

Üliõpilane pidi wanamehe seletuse üle tahtmatalt naeratama.

„Aga missugused juuksed tal oliwad, walged wõi mustad?“

„Wist ikka walged.“

„Mispärast Te seda arwate?“


55