Mine sisu juurde

Lehekülg:Minu sõbrad Ernst Enno.djvu/24

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

Kas sa said Jankli Jerusalemmast kätte? Ja sipelgas kostis ja ütles: Sain küll. Mina ronisin tema jalga mööda üles; tema hüüdis: waimere, waimere, waimere, ja tahtis minule näppu pääle panna. Mina aga seletasin ruttu ära ja tulin tulema. Nüüd jäi Jankel sinna magama ja ei ärka enne üles, kui sa ise sinna lähed ja Jankli kaarnakiwiga üles äratad...

"Erni, mine nüüd wankrist maha ja kae kus tõised lapsed karjaga on."

Ja nii mul oli üks kallis sõber, wäike rättsepa Jankel, kes weel hiljuti Jerusalemma kuldse templi müüride all magas, hiljuti weel.

Aga nüüd ei ole Janklit ka sääl enam.

24