olla. Ja niikohe on Liiwlased ja Lätlased nende sõnu wäga uskunud, ja neid rutuga tagaajama kihutanud, üteldes, et neil wõimalik ei ole, pikalisi Riiglasi ära oodata. Aga Kaupo ja Sakslased ütlesiwad: „Oodakem oma wendi, ja siis wõime meie wõidelda, enestelle tiiwad wõtta6) ja kõrgesse lennata!“ Teised aga põlgasiwad seda hääd nõuu, soowisiwad ennemine Sakslaste kadumist ja ajasiwad Eestlasi taga; siis säädsiwad nad Sakslased esimesteks wäe salkadeks, et nemad isi selja taga wõisiwad olla ja lahingi otsa näha, et siis kas tagaajamise ehk põgenemise pääle walmis wõisiwad olla. Ja nõnda tõttasiwad nemad Iimera poole, ilma seda täädmatta, et Eestlaste wägi Iimera juures metsades peitus seisis, kunni nad äkitselt näewad, kõiki terwet wäge eneste wastu tulewat. Sääl wõtab Arnold, üks rüütli wend, sõalipu7) ja hüüab: „Astugem kokku, Saksa wennad, ja waadakem, kas meie sõdida wõime ja ärgem põgenegem mitte nende eest, et meie oma rahwa pääle mitte häbi ei too!“8) Ja nemad läksiwad nende pääle ja lõiwad mõned neist maha ja sõdisiwad nendega. Ja sääl langes Berthold, Kaupo poeg ja ka tema9) wäimees Waane, üks waper, waga ja õiglane mees, ja ka mõned rüütli wendadest; piiskopi sulastest saiwad Wichmann ja Alder raskeste haawatut. Kui Liiwlased10) aga selja taga tulles seda nägiwad, kuida wäehulgad igaltpoolt metsadest wälja tuliwad, pöörasiwad nemad endid kohe põgenema ja Sakslased jäiwad üksinda järele. Kui Sakslased seda nägiwad ja oma weikest seltsi üle waatasiwad, sest et neid sääl mitte enam ei olnud, kui kakskümmeud meest, siis lõiwad nemad endid kiilu wiisi kokku ja läksiwad otse teed waenlastega sõdides Koiwa poole tagasi. Jerichowi Rudolhw sai odadega haawatut ja langes maha, keda Wigbold, üks Wriisi mees jälle hobuse selga tõstis; seesamma Wriislane, kes oma hobuse tuliduse pääle lootis, on kord põgenedes, kord wastaste wastu ümber pöördes ja neid kitsade kohtade pääl kinni hoides, palju ära päästnud. Eestlased aga ajasiwad niihästi ratsa Sakslastele kui ka Liiwastele11) ja Lätlaste jalawäele, kes paremalle ja pahemalle poole põgenesiwad, järele, ja wõtsiwad neid ligi sada kinni, keda nad muist maha lõiwad, muist Iimera jõele tagasi wiisiwad ja hirmsa waewaga piinasiwad. Nende hulgas oliwad neliteistkümmend meite Sakslast, kellest nad
6) Jees. 40, 31. Taaw. Laul 138, 9. — 7) wissist lipu kandja käest. — Waata ka 11, 5. 25, 4. — 8) 12, 2. 1 Makkab. 9, 8. 10. — 9) Kaupo. — 10) Et ka Lätlased põgenesiwad, sellest ei lausta midagi. Niisamma 16, 4. — 11) — tam Teutonicus, quam Livones equites = n. h. Sakslastele kui ka Liiwlastele, kes ratsa oliwad.
