Yso, Verdi piiskopi, Wiilipi Ratseburgi piiskopiga, kui ka Paderborni piiskopi, kes endid selle teekonna pääle järgmiseks aastaks oma rüütlite ja paljude teistega walmistasiwad.
Kõikide rahwaste kuri nõuu Sakslaste wastu.
§ 5. Pärast piiskopi äraminekut ja Kuurlaste sõdimist ristisõitjatega, kuulsiwad kõik ümberkaudsed rahwad, et üksjagu ristisõitjaid Kuurlastest ära oli tapetut ja saatsiwad üksteise juure saadikuid: Liiwlased esiti Kuurlaste juure, Kuurlased Eestlaste juure, nõnda ka Littawite, Semgallide ja Wenelaste juure, ja otsisiwad igawiisi nõuu, kuidas nemad Riia ära häwitada ja Sakslasi kõiki kawalusega kätte saada ja maha lüüa wõiksiwad.
Littawid aga, kes arwasiwad, et wähä mehi Kokenhuusi maha oliwad jäänud, tuliwad kantsi alla suure wäega ja leidsiwad Jerichowi Rudolhwi teiste piiskopi meestega kantsis, kus nad nende wastu wapraste sõdisiwad. Sääl langesiwad piiskopi sulased ja Lätlased1) kantsist wälja nende pääle ja on mitmed waenlastest oma odadega, ja ammu mehed walli päält niisamma palju noolidega haawanud ja ära tapnud. Et Littawid aga nende walju päälehakkamisele mitte wastu ei wõinud seista, siis pöörasiwad nemad endid nendest ära.
Kuurlased lähäwad raskeste Riia pääle. Wõnnu Berthold Ugaunias.
Siis on mõned Adia2) Liiwlased, kes juba ammu ristitut, aga täis walskuse sappi oliwad, Kuura maale läinud ja kihutasiwad kõige selle maa Riia kiriku wastu ülesse, ja kogusiwad ühe suure ja tugewa wäe kokku, tääda andes, et linna, kuida ka tõeste lugu oli, wäga wähä mehi järele olla jäänud. Kui kodanikud seda kuulsiwad, saatsiwad nemad salakuulajad merele. Kuurlased aga kogusiwad endid kõige oma wäega kokku ja seisiwad naabrus neliteistkümme päewa paigal, ja püüdsiwad oma jumalate abi ja parajat aega liisu läbi tääda saada. Salakuulajad pöörasiwad sellewahel, ilma midagi nägematta, jälle tagasi.
§ 5. 1) need, kes isi sääl elasiwad, waata 11, 9. — 2) See weike jõgi kutsutakse praegu weel Adia jõeks, mis Koiwast põhjapool merde jookseb. Oli see Toreidas wõi Metsepooles?
