raamatu enese sees leida oli; 2) lühidelt seda, mis Gruber ja ja Hansen ülesse oliwad tähendanud; 3) mis ma isi siin ja sääl oma silmaga nähtusest mõne wana koha juures olen tarwis leidnud seletuseks juure lisada. Kahjuks pidin ma Ed. Pabsti tähendused maha jätma, sest et neid koguniste Eesti keelde trükkida ei lubatut. Nii palju ümberpaneku kimbatusest.
Läti Hendrik kõneleb enamiste otse piibli sõnadega ja selle kõne kombega; sellepärast olen ma ka neid kohte sagedaste otse nõnda kirjutanud, kuidas need kõne kohad Eesti keele piiblis on, mille sõnasõnalt ümberpaneku wahet ma al tähendustes olen näidanud. Sagedaste tuleb sääl ka sõnu ette, mis Ladina keele ja meele järele meie keelde järsku ümber panna ei sünni, ehk meie kõnewiisi sees pruugitawad ei ole; nende asemelle olen ma Eesti keeles pruugitawad sõnad pannud ja nende wahet al tähendustes näidanud, — mille wahetust ma palun, mulle mitte süüks panna.
Üleüldse on Läti Hendrik omas usus ja meeles wäga lapselik, ja ajab sagedaste üsna lapselikku juttu, mis tema aja kohta mitte immeks panna ei ole, sest et sellelajal kõik nõnda lapselikult uskusiwad, päälegi, et ta üks preester on olnud. Üksi tema kõnewiisist paistab üks wäga selge wanaaja pilt wälja[1]. Gruber arwab teda ühe kloostris kaswatatut Lätlase olewat, kuna Ed. Pabst ja mitmed teised teda Sakslaseks peawad, sest et tema Ladina keele kirjas XVI. § 3 „Henricus de Lettis“ mitte „Läti Hendrik,“ waid „Lätimaa Hendrik“ ehk „Lätlaste preester“ peawat tähendama, ilma, et ta isi Lätlane oleks. Sellewastu ütleb Tartu õpetatut Eesti Seltsi president prohwessor Dr. L. Meyer omas kõne lõpetuses: „Ueber die bei Heinrich dem Letten sich findenden Nachrichten von den Esten. Dorpat, 1876,“ — et Hendrik wistist ka Eesti keelt on mõistnud, sest et tema eluase ja kodumaa Eesti maa ligidal on olnud, ja tema, Meyer, Hendriku kirja läbi lugedes kedagi põhja ei ole leidnud, millest kaksipidi mõtelda wõiks, et Hendrik mitte Läti rahwa soost ei ole!“ — Dr. M. Weske arwab teda koguni Liiwlase olewat.
- ↑ Waata laiemat kriitikat Hendriku üle Eesti Kirjameeste Seltsi aasta raamatus 1879, lehek. 1—12. Praegune käsikiri ei ole mitte enam see Ed. Pabsti järel walmistatut Saksa keele tõlk, millest see raamat oma 7. lehe külje pääl kõneleb, waid on Gruberi järel Ladina keelest ümber pandut.
