wälja kutsunud. Teiste seas oli ka tema maha lõõdut: tema pää sai wõidu kuulutusega piiskopi kätte saadetut. Piiskop pidas aga oma waimulikkudega Jumala teenistust, ja ootas Jumala kartuses ja palwetes, kas mitte mõni ei tuleks ja temale kuulutaks, kuidas lugu lähäb. Nõnda oli tema süda, täis lootust, Issanda pääle põõratut6). Ja äkitselt ilmus eemal üks lootsik, kelle sees üks tuttaw rüütli wend mõne haawatuga tagasi tuli ja Ako pääd piiskopile wõidu täheks tõi. Kõikidega rõõmustades, kes tema juure oliwad jäänud, tänas ta Jumalat, kes wähäde läbi oma ristikoguduse õnnistust7) korda oli saatnud.
§ 9. Selle wahel jõudsiwad Kristlased alewi wallide1) juure, teewad tule kantsi müüri alla ja wiskawad peterellidega2) tuld ja kiwa kantsi. Ammude kütid haawawad paljuid kindluse pääl3); sellepärast ei jõudnud nemad, kui neid nõnda palju langenud oli, mitte enam wastu pidada. Nõnda palusiwad Toreidalased rahu: seda anti neile ja lubati neid kantsist wälja tulla; nad oliwad peaaegu kõik haawatut. Holmi rahwas aga, need pahanduse tõstjad, saiwad sunnitud alla heitma, kelle wanemad Riiga ära wiidi ja kuida nad teeninud, sääl ahelasse pandi. Teistele aga, kes kantsis oliwad, anti ristmise saakramendi pärast, mida nad juba ammu wastu wõtnud, armu, ja ei tehtut neile edespidi midagi waewa.
Kõik aga, mis tänini Liiwi maal kuulsaks teoks sündinud, ei ole mitte paljude wäe läbi, waid wähäde läbi Jumalast ikka lastut korda minna. Sellepärast olgu Jumal nende paljude wõitude eest tänatut igaweste.
Nälja häda Riias.
Sellelsammal ajal oli nälg ja puudus toiduse poolest linnas wäga suur; aga Jumal saatis imelikul wiisil ühe piiskopi preestri Daanieli Gootlandist kahe kogega4), mis ääreni wilja ja muud sellesarnast täis oliwad, mis tarwitati. Sellesamma Daanieli saatis piiskop oma maja ülema5) Gebhardiga ja mõnede ammu-
6) Taaniel 13, 35. — 7) Taaw. Laul 73, 12.
§ 9. 1) Holmi küla oli wistist postide, plankide wõi pihapuu aeaga ümberpiiratut, kellel mulla wal al oli, mida sääl põlema süüdati. — 2) wiskamise wõi wibumasinad, millega kiwa, tuld, tulist rauda ja tulise sütega täidetud riistu wisati. Ladina keeles on kiwi = petra, mille järele neid masinid peterellid nimetati. — 3) eesnimetatut mulla wal ja plank aed. — 4) Koge, üks lai, eest ja takka ümmargune weo laew. Wistist tähendab „Koge“ Eesti keele „kogu“. — 5) dapifer = wanal ajal suurte meeste köögi ülem, siis majatallituse ülewaataja ja hiljemalt koguni kohtunik. —
