Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/268

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
81
Päätük XXX. 1227 aasta.

dest ja kilegundadest sinna, kes rahu otsisiwad ja ristmise saakramenti palusiwad. Rõõmus on wägi, ja kui pandid wastu wõetut oliwad, antakse neile rahu ja tõotatakse wennalikku armastust. Neile ööldi, et nemad wangistatut Rootslased, mehed ja naised lahti pidiwad laskma; nemad kuulsiwad sõna, lubasiwad neid lahti lasta, wiisiwad preestrid enestega oma kantside juure Kristust kuulutama, kes Tarapitat ja teisi paganate jumalaid wälja pidiwad ajama ja rahwast püha ristmisega kastma. Nõnda ristisiwad preestrid kõige rahwa kõigis Saare maa kantsides mõlemist soust suure rõõmustusega ja rõõmu pärast nuttes, sest et nemad Isandalle nii mitmed tuhanded uuesündimise pesemise läbi7) sünnitasiwad8), üheks waimulikuks wiljaks9), ja Jumalast armastatut uueks pruudiks paganate soost.

Sest kastetut saab pagan armu weega,
Ja wesi woolab kastjal palgeid mööda.*)

§ 6. Nii kastab Riia ikka paganaid!
Ta kastab praegu keskel meres Saare maad,
Peseb seda puhtaks ristmises1), kingib tal taewa riiki,
Annab temale kastet ülewelt ja sügawusest2)
Need Jumala annid on meie rõõm.**)

Auu olgu Jumalalle ja meie Isandalle Jeesuselle Kristuselle ja püha neitsile Maariale, kes oma sulastelle Riiglastele Saare maal niisugust rõõmu on walmistanud, wastasid ära wõita, sundimatta ja alandlikke tulejaid ristida, pantisi ja maksusi kätte saada, kõiki kristlikke wangisi lahti päästa ja wõiduga tagasi pöörata. Mis suured kuningad3) tänini mitte ei wõinud teha, seda on püha neitsi oma sulaste, Riiglaste läbi lühikese aja sees oma nime auuks kergeste korda saatnud.


6) wissist = lapsed, waata 14, 10.7) 14, 2.8) 28, 4.9) 24, 4. —

§ 6. 1) Ewees. 5, 26 j. e. järele.2) Ühenda 4, 5.3) Siin on üksnes Daani kuningas arwatut, kellest 10, 13. 26, 2 j. e. räägitakse. —

*) Gentes fonte rigant
Fletibus ora rigant.
Rahwast hallik kastab
Silmawesi palet kastab.

**) Sic Riga semper rigat gentes
Sic maris in medis nunc rigat Osiliam;
Per lavachrum purgans vilia; dans regna polorum.
Altius irriguum donat et inferius.
Haec dona Dei sunt gaudia nostra.