Daani kuningas Saksi maale Sakslaste läbi3) wangi oli viidut, läks eesnimetatut Riia piiskop oma wennaga kuninga juure, et tema käest selle tarwis luba pidi tooma. Ja see oli kuninga meele pärast, et tema4) Liiwi maale ja Liiwi maalt Eesti maale oma piiskopikonda pidi minema5). Kui need nüüd Riiga oliwad tulnud, saiwad nemad suure rõõmuga Riiglastest wastu wõetut, kui ka kõigist, kes Liiwi maal oliwad, ja kõik rõõmustasiwad endid ja kiitsiwad Jumalat, et wäga palju raskuste ja kurbade sõdade järele kõik terwe Eesti maa jälle kätte oli saadut ja tagasi wõidetut, ilma ühe, see on Tartu kantsita, kelle jumalik kättemaksmine weel tulewa aja pääle jäi.
Eesti maad jagatakse mõlemate piiskoppide ja mõega rüütlite wahel ära.
§ 2. Ja rüütli wennad leppisiwad nendesammade piiskopide ja kiriku meestega kui ka kõikide Riiglastega, selle pääle, et need Eesti maa jaod, mis Riia järel oliwad1), nende wahel ära jaotatut pidiwad saama. Ja nemad andsiwad piiskopile Hermannile Ugaunia, selle järel olewa maadega2), rüütli wennad on aga Sakala omaks jauks liisu läbi3) saanud, ja Riia püha Maarja kirikulle ja Riia piiskopile on nemad Lääne maa seitsme kihelkonnaga4) annud. Ja kui Läänlased kuulsiwad, et nemad Riia kiriku päralt oliwad jäänud, rõõmustasiwad nemad endid wäga ja maksiwad kahe aasta maksud, mis nemad Daanlaste
3) Schwerini grahw Hendrik wiis teda wangi, kus tema kunni 21. Detsbr. 1225 kinni oli. — 4) piiskop. — 5) Kuningas tänas wist Liiwi mehi sellega, et nemad temale Eesti maal abiks oliwad olnud. Woldemar ei nähta aga ei Lääne, Järwa ega ka Wiru maad weel ära annud olema.
§ 2. 1) Ühenda 26, 13. Seda on tähele panna, et Järwa ja Wiru maad mitte ühes ära ei jagata. — 2) Ühenda § 9. Esiti andis Albert Hermannile, kelle asupaiga, Lihula, Saarlased ära oliwad häwitanud ja kes ka muunde keelduste pärast mere ääres ei wõinud walitseda, — Sakala, Nurmegunde, Mocha, Ugaunia, Sobolitsi ja Waigele maa, kellest Hermann jälle poole, nimelt 3 esimest maakonda ja poole Waigelet mõega rüütlitele andis; ka Alempoi maa, praeguse Suure Jaani kihelkonna koha, saiwad nemad omale. — 3) Hendrik ei räägi siin sellest midagi, et rüütlid oma Eesti maa jagudega niisamma Hermanni alla jäiwad, kuida nemad enne Alberti al seisiwad (6, 6. 11, 3). — 4) kõige Lääne maa. Wana Eesti ja wana Kuura sõna kihelkond ehk kihlakond tähendab niipalju, et ühe maajao mehed käeandmise wõi tõotuse läbi endid oliwad ühendanud, kellel omad wanemad oliwad; sellest on ka meie kirikute kihelkonnad tulnud. Nii kui igal Eesti maakonnal mitu kihelkonda oli, nõnda oli neid ka Lääne maal 7; üh. 28, 7; 29, 7. —
