Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/235

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
48
Päätük XXVII. 1223 aasta.

oli, ära oliwad häwitanud ja põlema pannud, siis läksiwad nemad kui homik oli saanud, Iimera poole edasi.

Ja see sündis, kui juba üks jagu wäge üle Imera silla9) oli läinud, et Kristlased äkitselt ühe teise tee pääl kõrwalt pääle tuliwad, waenlaste keskelt läbi tungisiwad ja sõdides nende pääle läksiwad. Neile tuliwad langenud Eestlased wäga wapraste wastu, aga neid hirmutas See, kes ükskord Wilistid oli hirmutanud, et nemad Taaweti eest ära põgenesiwad; ja Sakslased läksiwad nendega sõdima10), kus juures Eestlased selga pöörasiwad ja Kristlaste eest põgenesiwad. Ja nemad ajasiwad neid taga ja lõiwad neid pihuks ja puruks selle tee pääl, mida nemad tuliwad11) ja tapsiwad wäga palju neid ära. Teised ajasiwad jälle teisi silla juure tagasi, ja kui nemad selle tee pääl teised ära oliwad tapnud, siis sõdisiwad nemad nendega, kes silla juures oliwad, kus Theodorich, üks rüütli wend, üks waper ja waga mees odaga sai haawatut ja surmatut; teised läksiwad üle silla ja tõttasiwad waenlaste kallale. Aga need põgenesiwad kõik jala metsadesse ära, kui nemad kõige oma saagi ja hobused maha oliwad jätnud ja mõned wangid ära tapnud. Ja neid sai tapetut pääle kuuesaea; teised on metsades otsa saanud, teised Iimera jõkke ära uppunud ja teised häbiga omale maale tagasi läinud, seda täädust kodumaal kuulutama. Kristlased aga, niihästi Sakslased, kui ka Liiwlased ja Lätlased wõtsiwad nende saagi ära, kui ka hobused ja elajad, ja jagasiwad seda ühetasa eneste keskel. Aga omad wangistetut kaaswennad12), niihästi mehed kui naesed lasksiwad nemad jälle oma endise wabaduse sisse ja kiitsiwad ja auustasiwad Teda, kes mitte üksi seekord, waid igal ajal Liiwi maal nende eest on sõdinud ja kuulust wõitu selle ära langenud rahwa üle alati neile kinkinud.


Kristlaste wägi wõidab Wiliandi ja Paala kantsi jälle tagasi.

§ 2. Kui nüüd Eestlased, kes Jeesuse Kristuse usust tagasi oliwad langenud, Iimera juures ära wõidetut oliwad, saatis piiskop Bernhard1) kõige Liiwi ja Läti maale käsud, ja kutsus kõiki, niihästi kiriku mehi kui ka rüütli wendi Liiwlaste ja


9) 22, 2.10) See on, kus nemad käsitsi üksteist raijuma läksiwad, ühenda 14, 8.11) tagumine Eestlaste jagu.12) kaas ristiinimesed.

§ 2. 1) Alberti asemik, kui 24, 2. Siin nimetatakse Bernhardit wiimist korda.