ja palju õhkamistega jättis tema mere pääl Jumala teenistuse pühitsuse pidamatta, ehk tema kül iga üle päewa missa5) ohwert wälja jättes püha õhtusöömaaega wõttis. Ja Isand täitis wiimaks tema igatsust ja saatis teda selle teekonna pääl Neronia6), kus tema ühe kerge haiguse järel oma waimu Isanda kätte andis. Ja tema keha maeti ühe endise kardinali marmorist haua sisse, Augustiini ordu kloostris, mis jõe ääres seisab.
Ja üks Neronia mees nägi nägemises, et üks tuwike kui wälgu joon hiilgades üle Alpi mägede tuli ja ennast seie puhkama maha laskis; ka teised on tunnistanud, et nemad niisugust inglite nägemisi tema haua juures on näinud. Ja se ei olnud mitte ime; sest tema oli üks liikumata ja kindel mees, kes ei õnne ega õnnetuse läbi Kristuse järele igatsusest ära ei wõinud pööratut saada, nõnda, et tema oma waiksete palwete korda enne warahommikuse Jumala teenistuse lõpetust ja enne päewa tõusu järel peetawa esimese Jumala teenistuse lõpetust iialgi ei tahtnud segada7), nii kui Riia tulekahju juures, kus tema, kui kõik põles, omast majast wälja sai aetut8), nõnda ka kesket waenlasi mere pääl9), ja nõnda ka kolmat korda, kus tema ööwahist raskeste sai haawatut, kui tema müüri pääl omas palwes oli10). Nõnda on siis Jumal temale selle aseme annud, mida ta enesele soowinud, mis kindel ja liikumata seisab kalju pääl. Tema hing olgu Kristuse juures ja tema mälestus jäägu õnnistuseks11)!
5) Missa tähendab üleüldse katoliku Jumala teenistust. Missa ohwer on leiwa ja wiina muutmine Kristuse ihuks ja wereks, keda preester kõikide eest lepituseks pead pruukima. Mere pääl peawad „kuiwad missad“ ilma karikast pruukimata peetama. — 6) Et see koht Itaalia maal on, on juba Hendriku jutust näha. Neronia seisis 4 Rooma penikoormat Comacchiost põhja pool, Hendriku jutu järele Po di Volano jõe ääres. Wõi on see ehk koguni Veroona? Albert von Stade tääduste järele on Wiilip 1215. aastal surnud, teiste Saksamaa sõnumite järele 14. wõi 15. Nowembril. — 7) Katoliki kloostrite palwe tundide säädus oli, et iga kolme tunni järel Jumala teenistust pidi peetama ja nimetati neid 7 hooret: matutina (hommikust ööd), prim (esimene tund pärast päewa tõusu), terz (kolmas tund), sext (kuues tund), none (üheksas tund), vesper (õhtu tund), ja komplet (õhtu öö tund). Kui siis just awalikku Jumala teenistust ei olnud, siis pidas tema ka neil kahel wara hommiku tunnil, ilma kellegist hädast hoolimatta, wagusi oma palwet. — 8) See oli Alberti maja, 18, 1, mis sellel hirmu ööl ka ära põles, 18, 6. — 9) Kus tema ööd ja päewad palwet tegi § 5. — 10) Se wõib enne Saksamaal sündinud olla. — 11) Siirak 45, 1.
