endid mere kaldal kokku. Ja neid oli mitu tuhat kõigest Eesti maast kül jala ja hobustega kokku tulnud, ja ligi kahesaea laewaga. Siis saiwad nemad üksteise pääle wäga wihaseks, suure kisendamisega ja peksmisega, sellepärast et nemad kahe nädalise tööga midagi ei olnud ära teinud ja palju omadest, kes merde oliwad uppunud ja meie ammuküttidest ära tapetut, ära oliwad kaotanud. Ja nemad tömbasiwad omad purjed ülesse, laotasiwad endid merd mööda laiali ja läksiwad ära igaüks oma teed. Ja meie rahwas ajasid neid omas paatides taga ja wõtsiwad nende käest ühe suurema riisumise laewa ära, keda nad enestega ühes Gootlandi ära on wiinud. Ja nõnda päästis meid sellel päewal püha neitsi, kuida tema ka kõiki Liiwi maa rahwast tännini kõigest hädast on päästnud, kunni täna päewani.
Piiskopi Wiilipi surm Itaalias.
§ 6. Kui Isand meid Saarlaste käest ära oli päästnud, jäime meie sinna sadamasse, kunni kolm nädalit mööda oliwad läinud, sest et meil mere pääl iga päew kuri ilm, kanged tormid ja wastalised tuuled oliwad. Ja meil oli suur nälg ja puudus toidusest, kus piiskop helduses kõik wälja jagas, mis temal oli, ja meie tegime iga päew tõotust ja palusime, et Isand meid siit kohast ära wõtaks päästa. Ja see sündis Maarja laupäewa õhtul, kui meie juba kui poolsurnud, wastastikku laulmisi1) laulsime, siis puhus lõuna tuul ja kõik wastalised tuuled jäiwad järele, kus Isand meile hää tuule andis: siis tõmbasime meie purjed ülesse ja jõudsime teisel hommikul Gootlandi. Ja altari kiwi pääl2) seistes tänas piiskop Isandat ja ütles: „Meie oleme, oh Isand, tulest ja weest läbi käinud, aga sina oled meid wälja toonud ja jahutanud. Sest sina, Jumal, oled meid läbi katsunud, tulega oled sa meid puhastanud, ni kui hõbedat puhastatakse; sa oled meid lasknud wõrgu sisse minna, sa oled waotust pannud meie selja pääle, ja oled inimesed lasknud meie pääde üle söita3): sa oled meid ära päästnud oh Isand kõigest meie hädast ja meid jälle selle kindla kalju pääle toonud!“ Temal oli nimelt suur igatsus selle kalju juure jõuda, mis Kristus ise on4),
§ 6. 1) Wastastikku laulmine pärast wara hommikust Jumala teenistust, mis preester pääle hakkab ja koor sedasamma uueste wastu laulab. — 2) Altari ees kiwi astme pääl. — 3) Taw. Laul 66, 10—12. Ka järgmised sõnad on piibli kõne järele, kuida tema seda üleüldse pruugib. — 4) 1. Kor. 10, 4. 1. Peetr. 2, 4 j. e. Enne oli altari kiwist kõne. —
