Mine sisu juurde

Lehekülg:Läti Hendriku Liiwi maa kroonika ehk Aja raamat.djvu/109

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
37
Päätük XV. 1211 aasta.

nägiwad nemad kantsi ja paganate wäge, ja org oli nende wahel. Ja warsi lõiwad nemad rõõmu trummi ja tegiwad mänguriistade helinaga ja oma lauluga meeste südamid rõõmsaks, tõttasiwad Jumala armu enestelle appi hüüdes ruttu paganate pääle ja jäiwad üle oja minnes kogumise tarwis natukeseks seisatama. Kui paganad seda nägiwad, tundsiwad nemad ehmatusega, mis ees tulemas oli: nad jooksewad, tõmbawad kilbid kätte, teised tõttawad hobuste juure, teised kargawad üle aea, koguwad endid kõik hunnikusse, täidawad õhu oma kisendamisega, jooksewad suures hulgas Kristlastele wastu ja wiskawad omad odad, kui wihma sadu, nende pääle; Kristlased aga wõtawad oma raud kilpidega nende odad wastu. Kui need otsa oliwad saanud, siis tõmbawad nemad mõegad kätte, tnngiwad ligemalle, lähäwad sõdima, haawatut langewad, mehiselt sõdiwad paganad. Kui rüütlid nende waprust näewad, kihutawad nad äkitselt waenlaste keskelle, hirmutawad neid oma hiilgawate hobustega7) ära, wiskawad neid palju maha, ajawad teised põgenema, kihutawad põgenejaid taga, wõtawad neid teede ja põldude pääl kinni ja tapawad ära. Liiwlased tulewad kantsist ammu küttidega põgenejatele paganatele wastu, peksawad neid tee päält kõrwale, piirawad neid eneste wahele, raijuwad neist läbi kunni Sakslaste juure ja ajasiwad neid nõnda taga, et wähä neist ära pääsesiwad, ja et Sakslased ka mõned Liiwlased, kes Eestlaste nägu oliwad, ära tapsiwad. Mõned aga nendest põgenesiwad ühe teise tee pääl, mis kantsi juurest Koiwa poole lähäb, ära, jõudsiwad oma wäe teise jao juure ja pääsesiwad; ommeti saiwad mitmed neist mäest alla minnes tagaajajaist rüütlitest maha löödut. Siin sai ka Eberhard, üks rüütli wend, surmatut ja mõned meie rüütlitest haawatut.

Selle wahel, kui teine jagu wäge omade otsa nägi, kogus ta ennast selle mäe pääle kokku, mis kantsi ja Koiwa jõe wahel on, ja säädis ennast wastupaneku tarwis walmis. Liiwlased aga ja Kristlaste jalawägi jooksewad riisuma, saawad hobused kätte, keda sääl mitu tuhat oliwad ja jätawad sõdimise üle jäänud paganatte wastu hooletusse. Aga rüütlid ja ammu mehed läksiwad nende pääle, kes mäe pääl oliwad ja tapsiwad neist palju. Sellepärast palusiwad nemad rahu ja lubasiwad ristmise saakramenti wastu wõtta. Rüütlid, kes nende sõna uskusiwad, andsiwad seda piiskoppidelle8) tääda, et nad neid wastu wõtma


7) kes hiilgawa raud kattega kaetut oliwad.8) Oliwad need piiskopid siis ühes sääl? — wõi andsiwad rüütlid seda Riiga tääda?