jooksma pistsid. Vaene Katerina Ivanovna tormas nuttes ja karjudes neid taga ajama. Näotu ja hale oli teda vaadata, kui ta jooksis, nuttis ja hingeldas. Sonja ja Polja jooksid talle järele.
«Too nad tagasi, too nad tagasi, Sonja! Oh neid rumalaid, tänamatuid lapsi!… Polja! Võta nad kinni! Teile ma ju…»
Ta komistas joostes ja kukkus maha.
«Lõi enda veriseks! Oh issand!» karjatas Sonja kukkunu juurde kummardudes.
Kõik jooksid kokku, surusid ühte summa. Raskolnikov ja Lebezjatnikov jõudsid esimestena kohale; ka ametnik tõttas siia ja tema kannul politseinik, pomisedes: «Oh häda küll!» ja lõi käega, sest ta tundis, et asi muutub tülikaks.
«Minge! Minge!» ajas ta rahvast laiali.
«Sureb!» hüüdis keegi.
«Hulluks läks!» hüüdis teine.
«Issand, avita!» lausus keegi naine risti ette lüües. «Kui ometi poiss ja plika kinni võetaks. Juba tuuakse, vanem sai teised kätte… Vaata arutuid!»
Kui Katerina Ivanovnat lähemalt vaadati, siis leiti, et ta pole end vastu kive ära löönud, nagu Sonja arvas, vaid et veri tuleb kividele kopsust, suu kaudu.
«Seda ma tunnen, olen näinud,» pomises ametnik Raskolnikovile ja Lebezjatnikovile, «see on tiisikus: kopsust voolab verd ja see matab hinge. Ühe minu sugulasega oli samuti, nägin oma silmaga, tuli poolteist klaasi… äkki… Aga mis teha, ta sureb varsti.»
«Siia, siia, minu juurde,» palus Sonja härdalt. «Mina elan siin!… See maja siin, siit teine… Ruttu minu juurde, ruttu!…» pöördus ta kõigi poole. «Saatke arsti järele… Oh issand!»
Kõik korraldati ametniku kaasabil; isegi politseinik aitas Katerina Ivanovnat kanda. Sonja juurde kanti ta peaaegu surnuna sisse ja pandi voodile. Verejooks kestis veelgi, kuid Katerina Ivanovna hakkas juba meelemärkusele tulema. Peale Sonja astusid tuppa Raskolnikov ja Lebezjatnikov, ametnik ja politseinik, kes vahepeal oli ukseni tulnud rahvahulga laiali ajanud. Polja tõi kättpidi Kolja ja Leena sisse, kes värisesid ja nutsid. Tuldi ka Kapernaumovite poolt: tuli tema ise, luukur ja kõver, imeliku välimusega ning harjaseliste, tordikaupa seisvate juuste ning põskhabemega; tuli tema naine, kel oli alati
411
