Mine sisu juurde

Lehekülg:Kuritöö ja karistus.djvu/24

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Ta tahtis jällegi viina valada, kuid enam ei olnud. Pooltoop oli tühi.

«Milleks sind siis haletseda?» hüüdis peremees, kes jällegi äkki nende kõrval seisis.

Kõlasid naer ja isegi sõimusõnad. Naersid ja sõimasid kuulajad ja ka mittekuulajad, sõimasid muidu niisama, ainuüksi eruametniku kuju vaadates.

«Haletseda! Milleks mind haletseda!» karjus äkki Marmeladov, käsi ettepoole sirutatud, püsti tõustes, täies vaimustuses, nagu oleks ta just neid sõnu oodanudki. «Milleks haletseda, ütled sa? Jah! Mind ei tule millegipärast haletseda! Mind peaks risti löödama, ristile risti löödama, mitte aga haletsetama! Kuid löö risti, kohtumõistja, – löö risti ja haletse ristilöödult! Ning siis lähen ma ise sinu juurde, sest ma ei janune rõõmu, vaid kurbust ja pisaraid! Arvad sa, peremees, et sinu pooltoop sai mulle maiuseks? Kurbust, kurbust otsisin tema põhjast, kurbust ja pisaraid, maitsesin ja leidsin; haletseb meid aga see, kes kõiki on haletsenud ja kes mõistis kõiki ja kõik, tema ainuke, tema on kohtumõistja. Tema tuleb omal päeval ja küsib: «Aga kus on see tütar, kes tõi end ohvriks kurja ja rinnahaige võõrasema ja võõraste väikeste laste eest? Kus on tütar, kes heitis armu oma maapealse isa, kõlvatu joodiku peale, ilma et oleks kartnud tema julmust?» Ja ütleb: «Tule! Kord juba andsin sulle andeks… Kord andsin andeks… Ka nüüd antakse sulle sinu paljud patud andeks, sest et sa oled palju armastanud!…» Ja annab andeks minu Sonjale, annab andeks, seda tean ma, et annab andeks… Ennist, kui ma tema juures käisin, tundsin seda oma südames!… Ja mõistab kõigi peale kohut ning annab andeks – headele ja kurjadele, tarkadele ja vagadele… Ja kui ta lõpetab kohtumõistmise kõigi üle, hüüab ta ka meile: «Tulge ka teie,» ütleb ta. «Tulge, te joobnukesed, tulge, te nõdrakesed, tulge, te jõledad.» Ja meie tuleme kõik, tuleme häbenemata, ja seisame tema ees. Ja ütleb: «Teie, sead! Teil on ju metsalise kuju ja metsalise täht; kuid tulge ka teie!» Ja siis hakkavad rääkima targad ja mõistlikud: «Issand! Miks võtad sa need vastu?» Ja ütleb neile: «Sellepärast võtan nad vastu, oh targad, sellepärast võtan nad, oh mõistlikud, et ükski nendest ise ei arvanud ennast selle vääriliseks!…» Ja sirutab meile oma käed ja meie langeme maha… ja hakkame nutma… ja mõistame kõik! Siis mõistame kõik!… Ja kõik mõista-


24