59
Kokk praadinud linnu ära, et sööma-aeg weel käes ei olnud, pannud kokk linnu seni kappi.
Koka pojad tulnud koolist koju. Poistel kõhud tühjad. Poisid ühe kapi kallale waatama, kas sääl midagi suhupistet ei ole. Waadanud: üks üsna wäike lind olnud sääl.
Wanem wend ütelnud nooremale: „Waata, isa ongi selle meie tarwis küpsetanud!“
Wõtnud noa, lõiganud linnu pooleks, parema poole enesele, pahema poole wennale.
Kokk tulnud alles siis kööki, kui poistel ju wiimsed suutäied suus olnud. Ehmatanud wäga ära, kui näinud, et poisid herra prae ära söönud. Mis nüüd hääks nõuuks? Kokk wõtnud kohe püssi, läinud õue. Warblase parw lennanud õue pääl. Kokk paugutanud nende sekka. Mitu tükki jäänud kohe sirakile.
Kokk wõtnud ühe warblase, kitkunud suled seljast ära, hakanud praadima. Saanud parajalt praetud, kui herra warblast nõudnud. Kokk wiinud warblase herra kätte.
Herra saatnud koka minema ja kutsunud omad pojad enese juurde. Rääkinud poegadele, et need kuningaks ja würstiks saawad, kes seda lindu sööwad. Lõiganud selle pääle warblase pooleks, nii et teine tiiw teise poole külge jäänud, ja annud parema poole wanemale, pahema poole nooremale pojale. Pole sugugi aru saanud, et endise linnu asemel warblane lauale toodud.
Koka pojad jõudnud koolis imekärmesti edasi. Mõisniku pojad aga pole midagi wiitsinud õppida. Nõnda läinud mitu aastat mööda. Mõisnikul jäänud linnu wahetamine ikka teadmataks.
Kuningal olnud imeilus tütar. Sel tütrel olnud ometi iseäralikud wiisid. Tal käinud wäga palju kosilasi, aga ta ei wõtnud neist kedagi wasta. Kuninga tütar
