Mine sisu juurde

Lehekülg:Kuninga-jutud Eisen 1906.djvu/26

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

25

Kuningas kutsub noore mehe kohe enese juurde. Ütleb: „Muretse mulle see lind, kelle sulg see on! Muidu löön ma su pää otsast ära!“

Noormees läks talli lombaka juurde. Rääkis lombakale oma häda. Lombak kohe ütlema: „Eks ma ütelnud sulle: ära wõta seda sulge! See toob meile palju waewa! Selle linnu peame siisgi kätte saama!“ Mine, küsi kuninga käest waat magusat (mett) ja waat pigi. Siis sõidame teise kuningriigi metsa. Sinna pane magusat maha ja wala pigi ümberringi. Tulewad linnud sööma, jääwad kohe pigi sisse kinni. Siis wõta kõige ilusam kinni ja wii kuninga kätte!“

Noormees tegi nõnda. Sai linnu kätte. Wiis kuningale.

Kuningas ütlema: „Nüüd pead selle kuningriigi tütre ära tooma, siis oled minu teenistusest prii!“

Noormees läks talli. Rääkis lugu lombakale.

Lombak ütlema: „See on raske töö. Teda walwawad kaks neitsit. Nendega käib ta iga hommiku ujumas! Kui sinna jõuame, peida ennast kõrkjasse. Tulewad nad sinna, siis karga keskmise külge kinni. Selle pääle hüüa mind, hüppa mu selga ja sõida koju!“

Noormees tegi nõnda nagu lombak õpetas. Tõi kuninga tütre kuningale.

Kuningas ütlema: „Nüüd oled sa minu teenistusest prii. Aga mis minu pruut käsib, pead sa wiibimata täitma!“

Kuninga tütar kohe käskima: „Mine minu koju, too minu sõrmus ära!“

Noormees läks lombaka juurde ja rääkis, mis teda kästud teha.

Lombak ütlema: „Sõrmust on raske kätte saada. Kuninga tütre wanemad ja õed hoiawad sõrmust hoolega! Nad teawad, et tütar sõrmuse järele saadab. Kätte peame sõrmuse siisgi saama. Teeme nii. Wõta