30
likult eemale hoides, warjatud teesid otsides ja seeläbi wahel sihilt kõrwale sattudes, jõudis ta alles kolmanda päewa õhtu eel suure ilusa mõisa lähedale, millest ta teel saadud juhatuste järele arwas, et see R. mõis wõiks olla. Ühe lapse käest, kes talle wastu tuli, küsis ta oma arwamise kohta kinnitust. Ja tõeste — talle wastati, et ta parun Riesenthali maa peal seista ja et see suur kahekordne, punase teliskiwi-katusega hoone seal kena puiestiku serwal kohalise saksa elumaja olewat.
Maidu süda hakkas wägewaste tuksuma.
Weel mõni sada sammu, ja ta oli oma hulljulge teekonna lõpul, seisis oma suure, wägewa, rikka papa ees! Lõpu-otsus lähenes.
Missugune saab ta olema?
3.
Kui Mait R. mõisa õue jõudis, tõmmas ta kergemalt hinge. Ta süda lõi kindlamaks ja julgemaks. „Saagu nüüd, mis saab — wähemast oled sa siin!“ mõtles ta iseeneses. Tema argtus teel oli ainult kartmisest tekkinud, et teda sihile ei lasta jõuda, et ta ilma otsuseta poolelt reisilt tagasi peab pöörama. Nüüd aga oli ta ettewõte kindel, paruni ette tungida, ilma ühtegi takistust kartmata.
Kiirel sammul lähenes ta üle õue mõisamajale, tugewamalt surus ta oma „meistritööd“ kompsu sees külle wastu. Wastutulejaid teretas ta wiisakalt, et nende heatahtlist tuju enda wastu äratada.
Kui ta mõisa majanduse-hoonete wahelt läbi ja opmanni-majast mööda jõudnud, piiras teda wana, ilus puies-
