— 8 —
„Aga mis Kilplane sina oled olnud, et oma kuue puruks oled rebinud?“ küsisin ma Kangru Kustaselt.
„Ei mingisugune Kilplane!“ wastas Kangru Kustas. „Kui pastalt jalas ei ole, wõib tulihänna seda wiisi kinni panna, et kuub lõhki kisutakse ja läbi lõhki kisutud kuue tulihända waadatakse!“
Nüüd hakasin aru saama, miks Kuki küla mehed Kilplasteks käest läinud. Kõik igatsesiwad tulihänna saaki enesele. Mis neil kõigil esimesel silmapilgul meelde ei tulnud, seda toimetasiwad nad järgmistel salaja: kes lõikas kinga paelad katki, kes lõhkus kuue ära. Enam kui pooled Kuki küla mehed oliwad ühe pastlaga. Terwe meeste hulk näitas seda nägu nagu oleks ta praegu Türgi sõjast tagasi tulnud.
„Kilplasteks hakate ometigi!“ ütlesin mina imelikku meeste hulka waadates. „Kratti, tulihända ega muud sellesarnast ei ole olemaski. Ilmaaegu olete oma kinga paelad katki lõiganud ja kuued katki käristanud. Mitte kopika eestki ei tule teile sest kasu! Tulihänd ei ole midagi muud kui tühi rahwa luuletus!“
„Me teame aga asja paremini!“ naeris mulle Männa Mart wasta. „Läheme kohe tulihänna raha otsima ja tuleme warsti tubli noosiga tagasi!“
„Ma annaksin parem oma õiguse käest ära, kui keegi mulle selle eest maksaks!“ õhkas Kaalu Kaarel, kellesse minu sõnad nähti mõjuwat.
„Anna mulle! Ma annan sulle õiguse eest 10 rupla!“ hüüdis Männa Mart.
