— 6 —
kusagilgi!“ julgesin minagi omalt poolt imestledes juurde lisada.
„Käes ei ole tulihända praegu küll weel mitte, aga ta on ometi niisama hästi nagu käes!“ wastas Kuki küla mees. „Meie mehed on tulihänna kinni pannud, ei ta nüüd enam kusagile pääse!“
„Kudas nii?“ pärisin mina.
Enne weel kui mees mulle wastust jõudis anda, tõusis teiste seas wali kära. Waieldi selle üle, kas kohe tulihänna käest raha ära tooma minna wõi oodata. Arwati ometi paremaks kohe suurt saaki ära minna tooma.
Aga kuhu saak panna?
Enne kui mehed tulihänna raha läksiwad ära tooma, ruttasiwad kolm meest koju wilja kottisid tooma. Kuhu raha mujale panna!
„Tuhanded oleme täna õhtu saagiks saanud!“
„Wistist küll!“ wastas teine. „Kust see tulihänd mujalt tuli kui Otsa onu raha kastilt. Weel minewa nädali räägiti, Otsa onul kadunud 500 rubla arusaamata wiisil ära!“
„Küll siis wõib tulihännal hea noos olla!“ arwas kolmas.
„Muidugi! Muidugi!“ arwasiwad teised.
„Kust te aga seda teate, et tulihänna raha kätte saate?“ küsisin mina.
„Noh, me panime teise kinni!“ hüüdsiwad mehed.
„Kudas nii? Kes pani?“ pärisin ma.
„Mina! Mina! Mina! Mina!“ hüüdsiwad kõik mehed kooris.
