— 15 —
M. Aija, H. Põder, H. Küle, T. Tõnisson, K. Sermudis, J. P. Sõggel, J. Landsmann, J. Sikk, K. Kuusik, J. Mädasson, jne.
Kõigile neile olgu siin südamelik tänu nende waewa eest awaldatud ja katsugu nad — aga niisama hästi muud korjajad — edespidigi tulihännast kõik kirja panna, mis nad iganes kuulewad. Alles seda wiisi wõime tulihänna loomu igapidi ära uurida.
II.
Kratt ehk tulihänd.
Juba kõige wanemad kirjad teawad lendawatest madudest rääkida, kes osalt mao, osalt krokodili, osalt rööwlinnu kuju kandsiwad. Homer jutustab koledatest loomadest, kes endid kerasse tõmmasiwad, wikerkaare karwa läikisiwad ja weripunased oliwad. Kui neid ka lendawateks madudeks nimetati, ei räägita tihti nende lendamisest midagi. Greeka, Rooma, Slaawi ja Germania rahwaste wanad jutud jutustawad sarnastest loomadest wäga hea meelega. Sagedasti walwawad nad warjule pandud warandust. Läheb keegi nende juurde, siis sähwab nende suust ja silmist tuld tulijale wasta.
Lendawatest tulistest loomadest, kes ainult seda nime ei kanna, waid seda oma loomu poolest tõesti on, mis nende nimi kuulutab, teawad alles põhjamaa rahwad pikemalt ja laiemalt jutustada. Põhja-
