25
Saksu meie tühja wihaga ometi ära kaotada ei saa. Wihane inimene on halb wõitleja, ta teeb wigasid ja laseb ennast ikka tüssata. Meie wõit ei jää tulemata ja tuleb seda rutemini, mida rahulisemalt ja kindlamalt me selleks töötame. Alaline põrnitsemine inimeste wahel, kes koos elawad ja igapäew kokku puutuwad, ei ole ühestgi küljest soowitaw. Oma kollitamisega teed sa just rahwa were araks ja paned teda saksu rohkem kartma, kui seda praegusel ajal iganes tarwis on. Mispärast auustab eestlane eestlast ikka wähem kui saksa? Miks naerab ta ametnikule, kui see puhast Eesti keelt räägib, suu sisse, kuna ta sellesama ametniku ees wäriseb, nii pea kui wiimane oma keele kangeks teeb? Miks kardab Eesti külalaps saksa kui tonti? Wist ikka sellepärast, et temale iga saksa kollina ette maalitakse, kellel selja taga piits warjul on… Teistel rahwastel on oma auustatud ja armastatud kangelased, kes suuri ja häid tegusid teinud — meie kangelased peawad need olema, kes kõige suurema arwu hoopa wälja kannatanud! Mine metsa oma witsakimpude ja peksupinkidega! Tahad sa rahwast tõsta, siis õpeta temale auusat iseteadwust, näita, kuda ta oma õigusid wõib tarwitada, aga ära unusta ka kohusid meelde tuletamast. Saagu meie järeltulijatest wiimaks saksad wõi wenelased — mina ripun kõige hingega oma rahwuse küljes ja tahaksin selle pääle uhke olla, aga sina sunnid mind wägisi häbenema.“
Jostson oli Eesti haritlaste waidluse juures tummaks päältkuulajaks, kuid Siili sõnade juures nikutas ta paaril korral pääd.
„Mis sääl suuremat häbeneda — meie maal ei ole ju puhtawerd eestlasi wist enam olemasgi,“ ütles Teiermann. „Siin on ju nii mitmed rahwad wana Eesti werd segamas käinud. Minu ema oli näituseks sündinud daanlane.“
„Minu esiwanemad oliwad Rootsi priid,“ seletas akademia õpilane Pintslar.
„Minu isaisaisa olnud Saksa lambur,“ lausus usuteadlane Kõrk.
„Ja mina ei tea, kes mu esiwanemad oliwad,“ naeris Maasikas. „Aga nüüd lööme klaasid kokku ja laseme
