Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
Laul, muusika ja ilu jäid selja taha. Ta sõi heeringaid sibulaga ja jäi rahule…
See ei olnud kõik tema asi, ta elas onule…
Seda kõike ei olnud tulevasele riiginõunikule mitte vaja…
Ta peab hoidma, et ta nähes vahest mitte kogemata ei näe, kuuldes vahest kogemata ei kuule, rõõmus vahest kogemata ei rõõmusta, kurbuses kogemata kurvaks ei saa.
Ta peab keskmine olema.
Mitte liiga vaba-, aga mõistagi — ka mitte liiga vanameelne.
Siis jäetakse ihuüksi.
Keskmine, keskmine!
Temale ei tohtinud muusika liiga ilus, kohvitass liiga magus maitseda…
Kui süda soojaks sai, nagu kustutatud südametesse veel mõnikord hõõgumine satub, pidi ta südant, hõõgujat, kustutama.
Kolletusele, kolletusele vastu, mingile nõunikule!
