Mine sisu juurde

Lehekülg:Kogutud teosed VII Liiv 1934.djvu/37

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

EESTI TÜTAR.

Ma olen eesti tütarlaste keskkooli kasvandikku nõnda mõelnud: Must või umbes selle ligidane ülikond, kaela alt lihtsalt kinni nööbitud; ennem lihtsalt kokku korraldatud kui uulitsa laiuselt lainetav juus. Nõnda parem, kergem.

Ja kui siis see teadmine ühes selles olemises kokkukõlas on: See, mis olen kätte saanud, on minu eest sulane-tüdruk isale, emale palju vaeva maksnud. Minu elukutse, olgu ta kodus või väljas, saagu ta saalidesse või vikati ja reha juurde, ei tohi minult seda ära võtta. Ma olen ühe rahva tütar, kellel rikkusi ja saalisid ei ole, aga kellel armastust oma laste ja oma kodu vastu on. Ja see ei tohi ka minus surra.

Mina ei karda saalisid ega sametit — aga ma ei müü nende eest ka oma iseolemist.