Mine sisu juurde

Lehekülg:Kogutud teosed VII Liiv 1934.djvu/104

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


8

A.: Häbematud vähjad! Mina keedan neid ja nemad lähevad punaseks.

B.: Ja minu pott, häbematu, ajab üle, miks palju tuld all. Nagu tohiks ta sellepärast üle ajada, et palju tuld on.


9.

von Anreplikult: Oi rebane, missugune õnn sulle osaks saanud: minu uuest hõbepääga noast tapetud saada.


10.

von Anreplikult:

Röövel pärast pistmist: pagana päralt, ilus keha. Vormid kui valatud.


11.

Künnihärg ei või enese auks just mitte auvanikut tahta. Au saab sarvedele, aga mitte temale.


12.

Mis mina ütleksin? Härg, ristikheinapõllul, 150 rublane, ei ole õige härjatüüp enam. Inimene on ta oma kasuks paksuks mõelnud. Härja mõõt on härja enese tahtel ometi kõige härjalikum.


104