Mine sisu juurde

Lehekülg:Kogutud teosed VII Liiv 1934.djvu/103

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

õunapuud kui usin mees; meie oleme usinad, meie oksalõikajad, et meie, kui aeg, õiemahla toiduks püüame, usinad oleme mõlemad; miks sa meid tapad? Kas varas varast ei tunne?“

„Olge usinad, aga — istutage ise!“


4.

Lammas seadis enesele lipsu kaela, et linna lõvi juurde minna ja ennast sääl lasta ära süüa.

„Aga miks sa veel linna lähed ja ennast ehtimisega vaevad. Siin on ju huntisidki küllalt, kes sind ära sööksid.“

„No aga mis ma siis maksan, kui hunt mu ära sööb? Lõvi aga — vaat, see on koguni teine asi!“


5.

Kas olete lammast näinud, kes tuleks, nuga hammaste vahel, ja ütleks: võta ja tapa mind!

Suurrahvaste idee: tulgu väikesed ja ütelgu: võta ja lõpeta mind.

30. jaan. 1910.

6.

Missugune mõttetu süsteem: Tervet maailma nelja, viide rahvatõusse kokku sulatada.


7.

Oh, meie ei meeldi muile ikka ei kuidagi; meie meeldiksime neile ikka ainult siis, kui — meid ei oleks.

4. jaan. 1910.

103