LAELAMP.
Nädal juba pulmadest möödas, aga väike õnnelik noorik ei ole veel aega saanud oma pulmakingitusi korra õieti läbi vaadata. Tal oli ju suurem kingitus kodu, keda vaadates aeg nagu iseenesest ära kaob. Tema Kaarel on nii põhjatu ilus mees, nii tark veel päälegi; iga pilguga leiab ilus punasuukene uue meelitava näojoonekese tema juures — või siis ime, kui muud asjad meelest ära lähevad! Jaa, aga täna istub tema mees nii tõsise õnneliku näoga oma kirjutuslaual ja laseb sulge üle paberi lennata, vist ei taha ta praegu eksitamist. Nüüd tuleb väikesele majakuningannale meelde, et temalgi veel mõned asjad toas tarvis korrale seada, kõigepäält pulmakingitused läbi vaadata, et näha, missuguse koha pääle või kuhu tuppa iga kingitud asi kõige sündsamini passib. Sääl suures seinakapis seisavad nad. Veel üks ihaldav-hale pilk mehe poole, kes aga praegu pääle oma ees oleva paberi terve ilma näib ära unustanud olevat, ja juba ongi ta kapi juures. Tassid, kannud, salvrätid on juba osavasti sõrmitsedes koha leidnud, aga sääl all vahe sees on — hm, see on liig — neli lampi! Mis kõi-
108
