— 88 —
mis tuleb!… Nad ei hoolinud waenu-tuultest, ei pannud kiusu, laimu ega pilkamist tähele. Neil ei olnud õiget selgustgi oma ühenduse ega selle kindluse kohta…
Anni waprust, millega ta waljule isale, uhketele õdedele ja sugulastele wastu wõitles, iseäranis esiotsa, imestati palju. Oma kindluse ja wisadusega oli ta nii mõnegi kosilase, kellest tal kui jõukal peretütrel ju puudust ei olnud, Wirgult eemale peletanud. Ta kannatas kõik wihahood ja ilmlõpmata tõrelemised suure rahuga wälja, nii et ta piinajad meelt hakkasiwad heitma. Õnneks oli ta wiimasel ajal sugu rahu saanud. Keskmine õde Mari sai hiljuti mõrsjaks — kõige wanem oli juba ammu mehel — ja tema ettewalmistamine pulmadeks juhtis koduse tähelpanemise Anni päält rohkem ära. Ühtlasi oli Anni Jaani tungiwatele palwetele järele andnud ja Wäljaotsa saunast eemale hakanud hoidma — seda oli tema ja Jaani rahu pärast waja. Nad kandsiwad Jaani tahtmisel selle eest hoolt, et inimesed neid enam
