— 73 —
awaras majas tihti piibli- ja palwetundisid ja tegi seda kutse pääle ka teistes taludes. Tema piiblitunnid oliwad kuulsad ja rahwast tuli iga kord kokku mis kihises. Tema sõnal oli wäge ja wõimu. Ta oskas noomida ja oskas palwet teha. Ja kõik woolas südamest ja tungis südamesse. Tema lugemisel nuteti ja õhati palju. Ja nutjate seas oli ka Andres ise, sest tal oli wäga hale süda. Ta oma wagad sõnad liigutasiwad teda, sest ta oli kõige hingega selle sees ja juures, mis ta rääkis.
Oma majas pidas ta kindlat kristlikku korda. Ta teadis, kuda hää eeskuju mõjub. Nagu jumalakartliku pereisa kohus, pidas ta igal hommikul ja õhtul perega palwetundi ja ühtegi sööma-aega ei alustatud Jumala-sõnata. Ta käis igal pühapäewal kirikus, sundis ka oma perekonda seda tegema, niisama orjasid, kui just kibe töö neid ei keelanud. Ja nagu jumalakartliku pere-isa kohus, sallis ta ainult waimulikka raamatuid, ainult kiriklikku ajalehte oma majas ja wihkas iga tühist ilmalusti.
