— 244 —
päewaks uut elu-aset kuulata ja otsida. Ta oli peaaegu iga päew rändamisel. Ta ei pannud seda raskeks, palju enam oli ta rõõmus, et sel wiisil oma piinatud hingele waheldust, oma rõhutad meelele jahutust wõis otsida.
Aga uus ootamata õnnetus waritses saunarahwast juba.
Ühel õhtul tuli wäike Mikk haigelt koolist, heitis sängi ja jäigi.
Laste seas liikus siin pool mõnda aega punatõbi, mille idu ka Mikuke koju tõi. Mõni päew hiljemini tuli haigus ka Mannikese küljes nähtawale — nüüd oli juba kaks põdejat majas.
Jaan müüs põrsad ruttu ära, et rohtude ostmiseks raha saada. Arsti kutsumine oli muidugi wõimata. Lähedal niisugust ei olnud ja linnast teda tuua — teised saunikud oleksiwad naerma hakanud, peremehed aga mõelnud, et Jaan mõne laeka kallal käinud. Sest arstid, adwokadid ja muud tarwilised aitajad elus on ka ainult rikaste jaoks.
