— 128 —
„Ema, meilt tullakse wargust otsima! Wirgu peremees ütleb, et kõik waesed inimesed wargad olla. Selle pärast tuleb ta ka Wäljaotsa sauna läbi otsima. Mine ruttu ja mata ära, mis meil warastatud kraami majas on! Ta tead ju, meil on seda õige rohkesti. Sest Wirgu peremees küsib, millest meie siis muust elada kui wargusest!…“
„Talitse oma keelt, mees,“ manitses kordnik tõsiselt, „muidu on sul ehk pärast kahju.“ Ja wallawanema poole pöörates, küsis ta tasakesti suud mööda: „Ehk hakkame kord pääle.“
Wäljaotsa Kui astus nõrgal sammul ligemale. Ta kolletanud näost paistis ehmatuse totrus, imetlemine ja uudishimu. Ta wahtis ühe päält teise pääle, kuna ta silmad wiimaks paluwalt Wirgu peremehe punasele näole jäiwad wiibima.
„Mis wargusest te’ õieti räägite?“ küsis ta. „Peremees, kas teil ka wargad käisiwad? Oh, Jumal, ilm on ju nii hukas, ühte puhku kuuled aga wargustest…“
