Mine sisu juurde

Lehekülg:Külmale maale.djvu/123

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 121 —

ja sigugi lautadest ära tassima!“… Herra Toots läkitas mõni kord paar pikka kirja nädalis Tartu ja Tallinna poole, ja luges siis selle ilmasüüta südamerõõmuga, mis iga tööline oma walmis töö üle tunneb, enda ridasid uhkes trükikirjas lehtede weergudelt…

Lehtsoo wallawanema Andres Wadi põhjusmõtted ja arwamised käisiwad kooliõpetaja omadega, mis kuritöödesse, nende põhjustesse ja nende häwitamiseks tarwitatawatesse abinõuudesse puutus, üleüldiselt kokku. Lehtsoo wallawanem oli tragi mees wargusi päewawalgele tooma ja kogukonnast kõlwatumaid liikmeid ära lubama. Ja et ta hää kõnemees oli, siis läksiwad ta ettepanekud häältewõtmisel enamasti kõik läbi. Selle eest kiitis teda herra Toots tihtigi ajalehtedes ja seadis teda eeskujuks kõigile teistele wallawanematele ligidal ja kaugel. Et Andres Wadi pääle selle ka oma palwetundides rahwa patuelu, lihahimude ja kurjatööde wastu waprasti wõitles, seda teatada on meil juba õnn olnud.