Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
— 116 —
Mart ja Juku wahtisiwad teineteise otsa; esimene nihkus Jaanist pikkamisi eemale, kätt ta kukla ümbert tagasi tõmmates; Kõwerkaela suu oli ammuli lahti.
„Wõi nii?“
„Just nii.“
„Kas tahad kümme rubla saada?“
„Ei taha.“
„Sa ei taha tõesti mitte?“
„Ennem wõtke mu pää maha. Ma taha ennem rumal kui auutu olla, ennem nälgida kui warga nime kanda.“
Luha Mardi pilgud käisiwad kogemata eide koiku poole. Mees kohkus ära: ema silmad oliwad pärani lahti, ta kuulatas isukalt meeste juttu.
„Jaan, tule siia!“ hüüdis ta korraga.
Poeg läks ta juurde. Kai wõttis kätega ta pääst kinni, surus ta kõrwa oma suu wastu ja sosistas midagi. Nagu oleks madu teda hammustanud, nii tõmmas Jaan pää tagasi ja kärgatas: „Wait! Weel
